Reformarid ja NLKP 2

NLKP oli EKP-ga ühtne organisatsioon. Vahe oli ainult selles, et EKP tegutses Eesti territooriumil ja selle liikmed elasid-töötasid Eestis. Eesti NSV-s oli oma Keskkomitee oma bürooga. Keskkomitee üks sekretäridest saadeti Moskvast –tema jälgis selle üle, et Eesti kommunistid tegutseksid ühtselt ja kõrvalekaldumatult NLKP - Moskva kommunistidega. Rajoonides (praegused Maakonnad) kohapeal olid EKP rajoonikomiteed, kes omakorda viisid ellu NLKP suuniseid ja allusid EKP Keskkomiteele.

Peale NSVL lagunemist otsustasid meie EKP-lased reformida Kommunistlikku Parteid ja jätkata Eestis ligilähedaselt samal kursil – sellest ka nimetus Reformi erakond. e. Reformitud NLKP. Reformipartei EKP- taustaga juhtivtuumikust oli juttu minu eelmises blogis. http://leopall.blogspot.com/2012/10/ref-ja-nlkp-1.html

NLKP-l oli helge tuleviku-eesmärk – KOMMUNISM - mis terendas silmade ees HORISONDIL.

Ref’ide helge eesmärk – jõuda Euroopa 5 rikkama riigi hulka terendab samuti HORISONDIL ja jääbki terendama kui võimule jäävad Reformarid. Küll on teoks saamas Reformarite hea elu kommunismi-taolises nende heaolu-ühiskonnas – „Igale reformarile nii palju – kui ta vastu võtta suudab” Teatavasti oli kommunismi eesmärk – Igaühelt tema võimete kohaselt – igaühele tema vajaduste järgi.

Ühel meelel on NLKP ja Reform DEMOKRAATIA suhtes, ehkki need arvamused käivad (vastavalt oma riigi kohta, s.t. NSVL ja Eesti) – Meie riik on kõige arenenuma demokraatiaga riik maailmas.  Meie õpetame veel maailma – kuidas demokraatlikus riigis peab elu toimima (Parteide Esinduskogu ponnistused DASA ja MSA kehtestamiseks http://leopall.blogspot.com/2012/05/mida-utleb-meile-dasa-msa-kogemus.html       

NSV Liidu elu põhines demokraatlikul tsentralismil, mis kõlas – valitavus alt ülesse ja juhtimine (koos aruandlusega) – ülalt alla. Iseasi muidugi see – kui palju sellest kinni peeti.

Reformaritel kõlaks see nii. Valitavus tähendab  - Partei (tagatoa) valiku kinnitamine ja juhtide korralduste vastuvaidlematu täitmine.

NSV Liidu (ja ENSV) Konstitutsioon, ka meie praegune Põhiseadus on üpris demokraatliku sisuga põhidokumendid. Nii nagu EKP, nii ka meie Parteid - täidavad neid sätteid valikuliselt – nii nagu neile vajalik on. Vahe on ehk selles, et EKP deklareeris kompartei ja rahva ühtsust, Reformarid ei viitsi sedagi – pööbli-rahvast mainida, hoopis vaikivad sellel teemal.

Demokraatlikud vabadused - Liikumisvabadus, sõna- ja trükivabadus.              

NSVL ajal oli välispiir kinni ja välismaale said riigile ustavad inimesed piiratud hulgal (peale kontrolli) erilubade alusel. Refid soosivad väljarännet ja rikaste sisserännet - taipamata, et see viib pikapeale olukorrani, kus Eestist lahkub nii palju rahvast, et neil pole enam inimesi – kes neid teenindab ja kellelt neil oleks võimalus makse koorida.

Sõna- ja trüki sisu ja vormi jälgis ENSV-s rangelt Glavlit. Kui oli midagi kompartei vastast või riigivastast – siis saadeti autor tavaliselt rootsi kardinate taha.

Reformaritest Justiitsministrid (R.Lang ja K.Michael) on püüdnud ja püüavad rahvast suukorvistada. Vaatamata senistele ponnistustele pole nad soovitud tulemusteni jõudnud – sellest ka praegune menetluses olev järjekordne katse.

Nagu elu näitab – pole inimeste suukorvistamisel suurt mõtet, sest nagu näitavad A.Ansipi vastused R.Raua kriitilisele artiklile valitsuse suhtes („Back in the USSR“) – EI LOE meie valitsejad nende suhtes kriitilisi artikleid. Nad loevad ainult neid endit kiitvaid ja ülistavaid oode. Rahva hääl Toompeale ei jõua, sest valitsejad on end kindlalt isoleerinud Rahvast.

Võitlus teisitimõtlejate ja streikijatega. NLKP võitlus teisitimõtlejatega oli resoluutne. Käiku läksid vale, demagoogia, kohtud, kui peeti vajalikuks – siis suruti streikijad armee relvajõul maha.   

Reformarid kasutavad Rahva vastu täpselt samaarsenali – välja arvatud relvastatud sõjavägi, sest nad ei tunne veel ennast nii kindlalt ja meie sõjavägi ei allu Reformaritele sel määral, et läheksid oma Rahva vastu.

EKP juhtkonnal olid omaeelistused – erivarustusega kauplus, eliithaigla, autostu võimalused… Kuid peale parteilaste oli ka teine eelistatud seltskond/eelisklass – need olid LAPSED. Lastele oli haridus tasuta kuni kõrgkooli lõpetamiseni. Tehnikumide- ja kõrgkoolide õpilastele maksti lisaks tasuta õppimisele ka stipendiumi. Kõik huvialaringid, spordikoolid, suvelaagrid olid tasuta.

Reformarid (ja teised meie Parteid) hoolitsevad oma juhtkonna privileegide ja hüvede eest. Ref’ide juhtliikmed peavad (peale rikaste annetajate) Rahvast joodikutest lumpeniks, kes ei vääri üldse nende kõrget tähelepanu. Ise on nad ilmeksimatud jumalused, kes on sündinud rahvast juhtima.

Nii nagu ka NSVL ajal oli NLKP arvamus – igast lüpsinaisest võib saada hea minister. Sama seisukoht on ka Ref’idel.