Eesti Araabia Kuningriik

Seda kuulda on üsna võõrastav ning utoopiline, kuid kas see on võimatu? Kui lähtuda meie Põhiseadusest, siis on see kindlasti võimatu, kuna PS prg.1 ütleb:“Eesti iseseisvus ja sõltumatus aegumatu ning võõrandamatu“.
Jälgides meie Riigikogu ja teiste riiklike institutsioonide poolt Põhiseaduse tõlgendamis-järgimist – ma Eesti Araabia Kuningriigi kehtestmise võimaluses eriti ei kahtle. Meie riigis on kõik võimalik.
Piisaks sellest, kui mõnele Araabia naftasheigist miljardärile tuleks mõte kinkida oma alaealisele lapsele tema oma põhjamaine kunigriik, kus laps saaks kuningat mängida. Mis takistab naftaseiki ostmast endale näiteks Eesti Vabariik koos maa ja rahvaga ning panna laps siis siin Eesti kunigaks?
Ei takista mitte miski, sest Eestis on kõik ostetav-müüdav. Kas takistuseks saab meie Põhiseadus või rahvas? Vaevalt küll. Põhiseadust tõlgendab Riigikogu nii nagu Riigikogul tarvis on ning seda tõlgendust kiidavad heaks nii Õiguskantsler kui ka Riigikohus.
Kas siis rahvas takistab? Mis moodi rahvas saab takistada? Kas Riigikogu on meil kunagi rahva arvamust kuulanud? Mina küll ei mäleta. Rahval pole selleks võimalusi ega ka õigust. Rahva arvamust saab küsida (rahvaääletus) ainult Riigikogu nõusolekul.
Selleks, et Riigikogu selliseks referendumiks nõusolekut ei anna – selleks pole palju vaja. Vaja on seda, et parteide tagatoad pole sellega nõus, siis pole ka Riigikogu (ehk parteide tagatubadele alluv organ) sellega nõus. Ilma Riigikogu nõusolekuta rahvaküsitlust-referendumit seaduslikult läbi viia ei tohi ja kui viiaksegi, siis on tulemused ebaseaduslikud.
Järelikult ei loe rahva tegelik arvamus midagi. Nagunii öeldakse, et „tulles vastu rahva tungivale palvele rahvas otsustas“ endale kuninga valida, ning seetõttu tegi Riigikogu sellise otsuse – seda enam, et Riigikogul ON RAHVA MANDAAT!!!
Rahva enda arvamus ei loe midag. Otsustab Riigikogu, õigemini oma poliitiliste parteide tagatubade mõjul.
Kui palju maksaks ja mida oleks vaja teha, et Araabia naftasheik saaks osta lapse mängumaaks tema valitsetava kuningriigi – Eesti?
Minu arvates – naftasheigi jaoks mitte eriti palju – arvestades meie poliitikute müüdavust. Naftasheigi enda seisukohalt ei pea ta isegi sellest tehingust kasu saama, sest Eesti Araabia Kuningriik majandaks ise ennast ilma tema täiendavate investeeringuteta – peaasi on lapse kuninglikud mängurõõmud. Esialgu peab ta ikkagi Eesti Vabariigi koos naha ja karvadega ära ostma, aga kui palju see temale orienteeruvalt maksma läheks?
Mis ta peaks Eesti ostmiseks tegema?
1. Tuleb luua Eesti ostmiseks-müügiks vajalikud tingimused. Selleks tuleb mõjutada vastavaid instantse. Kogu selle asja otsustavaks institutsiooniks on Riigikogu. Vaja on Riigikogult saada positiivne otsus. Kuna Riigikogus otsustab asja 4-5 partei riigikogulased, tuleb saada nende soosiv nõusolek. Selleks on tarvis luua 4-5 partei tagtoa huvitatus. Iga partei tagatoas on 5-6 otsustajat, seega on tarvis saada kõigi parteide tagatubade soosiv hoiak tehinguks, ehk „määrida“ parteide tagatoa otsustajaid. Selleks kuluks (5 parteid, igale partei tagatoa liikmele 1 mln. EUR-i) – kokku 25-30 mln.EUR-i).
2. Asja otsustajatele e. Riigikogu liikmetele ka otsustamise eest natuke meelehead, ehk kokku 1,1 miljonit EUR-i.
3. Tehingu otsustamist ettevalmistamise eest ajakirjanduses kiitvate ajakirjandusettevõtete hinnangute avaldamise eest (3 ajalehte, 3 raadiot, 3 TV-saatrjat) – igale 1 mln. EUR-i, kokku 9 miljonit EUR-i.
4. Tehingu probleemide lahendamine ja juriidiline vormistamine kokku kuni 5 miljonit EUR-i.
Nende kulutuste järel võib Araabia nafrasheik vormistada südamerahuga Eesti enda eraomandiks ja oma lapse Eesti Araabia Kuningriigi kuningaks.
Kõik kokku läks Eesti endise riigi ostmiseks kuni 50 miljonit EUR-i. Kas see on mõne Araabia Naftasheigi jaoks mingi ülejõu käiv summa? Ei ole, eriti veel arvestades lapse rõõmu, kes saab mängida kuningat!!
See tundub küll üsna jabur arengustsenaarium olevat... Aga...
Kui arvestada meie praegust (isehakanud)poliitilist eliiti, siis on see üsna reaalne stsenaarium. Meie praegune Riigikogu ja kehtiva valimisseaduse järgi valitav Riigikogu on selliseks stsenaariumiks üpris valmis.