Seadusandja ja seadus..

Kui saatsin kirja Põhiseaduskomisjoni esimehele – saamaks juuraprofessor Jüri Saare arutlusele - Valimisseaduse mittevastavuse kohta Põhiseadusega - mille kohta tunnevad huvi kümned tuhanded valijad, jäin vastust ootama. Kuna J.Saare artikkel ilmus „Delfis“, siis lootsin vastust lugeda ka ajakirjanduses (arvestades rahva suurt huvi teema suhtes). Tahtsin teada Põhiseaduskomisjoni (või Riigikogu) seisukohta. Jäin siis naiivses lootuses ootama, mida arvab sellest Põhiseaduskomisjon. Kirjast aga ei kippu ega kõppu. Arvasin – ilmselt on Valimisseadus vastuolus Põhiseadusega, kuid Põhiseadus-komisjon ei tohi seda tunnistada ning nad ei oska sellele midagi vastata.
Eks see tegi nördinuks küll. Tulid pähe mõtted –
-Mida arvata seadusandjast, kes enda poolt vastu võetud seadusi ei täida. Täpsemini, täidab valikuliselt ainult neid sätteid – mis tal on mugav täita.
-Ehk seadusandja ei peagi vastuvõetud seadusi täitma? Kui seadust ei täida Seaduasndja - kes on pandud jälgima seadusi ja nende täitmise vastavust Põhiseadusega – tundub asi natuke küüniline olevat. Saame ka sellest aru, et kõik seadusandjad pole juristid ning ei pruugi aru saada,et seadused on vastu võetud TÄITMISEKS. Tundub, et seadusandja kohta kehtivad seaduste asemel JOKK süsteem – valivad ise seadusi – mida täita ja mida mitte.
-Või on seadusandjaks saamise tingimus juristidele selline, et Riigikokku saades peab jurist unustama juriidilised teadmised ning käituma poliitikuna? Või- kui Põhiseaduskomisjonis 2 juristi ja needki poliitikud –Riigikokku saades enam mitte juristid – ei oska nad professori põhjendatud väidetele mitte midagi asjalikku vastata...
Olin juba nii nördinud, et tahtsin seadusandjalt uuesti küsida – miks nad ei anna vastust tuhandeid valijaid huvitavatele küsimusetele. Igaks juhuks vaatasin siis järgi seadusest „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus“.
Selgus, et meie riigikogulased (on jumalused ja) võivad saata KÕIK valijad pikale lainele... või kaugemale... Valitsusametnikud, omavalitsusametnikud, peavad vastama ühe kuu jooksul, riigikogulaste suhtes see seadus ei kehti (õigemini ei kehti ÜKSKI SEADUS, MIS KOHUSTAKS NEID VALIJATELE, -NENDE KIRJADELE VASTAMA - valijatega kohtumise kulutused riigikogulasele hüvitma KOHUSTATAKSE küll).
Seaduses on kirjas nii § 2. Mõisted
(1) Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. Adressaadiks ei ole Riigikogu liige ega kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Kahjuks on nii, et riigikogulane võib valijate kirjad prügikasti visata. Saata kiri edasi sellele, kes oleks kohustatud vastama või kes oleks suuteline kirjale vastama - on luksus, mis nõuaks kas mõtlemist või lisatööd... tundub, et need mõisted on riigikogulasele võõrad. Riigikogulaselt oodata valija suhtes viisakust või eetilist käitumist on muidugi liigne luksus.
Peale selle seaduse ei kehti riigikogulaste suhtes ka teisi seadusi.
Nagu näiteks ei kehti riigikogulastele „Töö- ja puhkeaja seadus“, mis ei lubaks riigikogulastel töötada ja tasu saada töö eest aastas 365 ööpäeva vaheaegadeta söömiseks, ilma uneaja ja puhkuseta. See on ka mõistetav, sest siin on mängus riigikogulase poolt SAADAV RAHA – neli aastat uneajata ja lõunapausideta tööd tuleb ju HÄSTI tasustada. Sellepärast maksab rahvas neile iga kuu veel lisaks 300 -700 liitrit autokütust kinni, et nad saaksid ühe valija juurest teise valija juurde sõita, rääkimata valijatele majoneesi-, kommi- ja lillede kinnimaksmisest.
Riigikogulaste suhtes ei kehti ka Töölepinguseadus, sest nad pole töötajad, vaid (rahva)teenrid...
See oli muidugi minu viga, et ei kontrollinud seadust varem. Kui palju neid seadusi veel on – mis ei kehti meie teenrite suhtes – seda on raske öelda, sest need erandid on seadustes laiali.
Aga fakt on see, et ajakirjanduses esitatud väiteid Valimisseaduse vastuolude kohta Põhiseadusega riigikogulased ei tea ega tahagi teada, sest see pole neile kasulik teadmine.
Ka 11.01.2001.a. "Kiri Riigikogu Põhiseaduskomisjonile" http://leopall.blogspot.com/2011/01/kiri-riigikogu-pohiseaduskomisjonile.html