Ministritest
Tuletagem meelde 90-ndate aastate algusaegu. Siseministreid vahetus 3-4 aasta jooksul 10-12-ne ringis. Ministriteks olid alates ärimeestest, kelneritest, poliitikutest... Tähtis ei olnud teadmised erialal, vaid poliitiline truudus. See kehtib siiani meil kõigil elualadel. Ka kõige ebakompetentsem isik võib poliitilise truuduse korral saada ministriks. Nende ebakompetentsete ministrite tekitatud kahju kandis/kannab rahvas.
Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson vallandas isikliku ebasümpaatia või parteilise sobimatuse tõttu elukaaslased Sarap-Martini 2,5 miljoni kroonise hüvitise eest ( siis oli krooni väärtus umbes 10 korda suurem kui praegu). Jürgensoni ebasümpaatia maksis kinni muidugi rahvas. Ei hakka meenutama Jürgrnsoni tarkust rajada raske raha eest kruusateed talvel lumele, mis kestsid kevad-sulani ligi paar kuud...
Kinnisvara-ärimees Toomas Vilosius oli suur osaline meile seni sobimatu Haigekassa institutsiooni rajamisel ja (eks)sotsiaalministrina väitis, et Aidsi-profülatikat ning ravi pole vaja teha, ravigu haiged ennast ise – Aidsi haiguses on haiged ise süüdi.... Nüüd kulutatakse igal aastal Aidsi-raviks sadu miljoneid kroone rahva raha. T. Vilosiuse (kui kompetentse arvamusliidri) ekspertarvamuse eest maksab rahvas nüüd miljardeid kroone.
Meie mitmekülgne poliitik Mart Laar alustas oma poliitilist tegevust „kojamehena”, tehes algatuseks loosungi „Platsi puhtaks”. Algselt arvati, et „plats” tehakse puhtaks endistest kommunistidest. Tegelikult tegi ta „platsi puhtaks” spetsialistidest, asendades spetialistid ustavate parteikaaslastega, kes ei lubanud spetsialistidel (majanduslikult) õigeid otsuseid teha, vaid juhindusid partei-kliki poliitilisest tahtest. Hiljem avaldus Mart Laari majanduslik geniaalsus selles, et ta ehitas peaministrina oma maja ümbriku-palgaga, hoides kõrvale riigimaksudest. Peaministrina müüs maha Eesti raudtee, mis osteti paar aastat hiljem tagasi 1,5 miljardit krooni kallimalt. Kasumlikku Eesti Energiat Laaril ei lubatud maha müüa – mitme partei käsi sai vahele. Kas Iisreali relvatehing ja NSVL rublatehing tehti lähtudes Eesti riigi või Mart Laari isiklikest majandushuvidest, see pole teada...
VIIMASE 4 AASTA MINISTRITEST
Minister Tõnis Lukas.
Haridus- ja Teadusministeeriumist saab öelda seda, et uurimata-põhjendamata reform käib reformi otsa, igal ministril oma nägemus hariduse teedest ja need surutakse kohe koolidesse... Kusjuures ei kuulata pedagooge pedagoogilise töö praktikast, vaid määravaks on ametiastmelt (ministeeriumi töötaja) kõrgema astme ametniku (ka rumal) arvamus. Koolireformide läbiviimisele ei eelne uurimusi, eelnevat praktikat õpilaste kasvatamisel-harimisel, meie riigi tuleviku-vajadusi... määrav on poliitilise ministri reformivajadus. Pole kuigi haruldane olukord, kus 20-aastane minniteeriumi ametnik õpetab ja noomib ebapädevuse tõttu 50-60-aastast Teaduste Akadeemia akadeemikut oskamatuse pärast.
Justiitsminister Rein Lang. Rein Langi peetakse heaks justiitsministriks. Ta on üldise arvamusega mittearvestav demagoog. Rahvas on tema arvates Lumpen, kes ei vääri üldse tähelepanu. Maha suruda sõnavabadus, demokraatiailmingud, ajakirjandusvabadus...
Tema plussiks on muidugi aktiivsus, hea jutustatmise oskus igal teemal. Justiitsministrina on ta ka kompetene jurist. kuid tööd justiitsministrina ta teha ei oska või ei taha. Tal on iga asjaga tegemist alates leimamisest... makroprobleemideni välja. Kas ta ei saa aru, mis on riigile-rahvale tähtis või ei tunne oma allasutuste (prokuratuur, kohtud, seadusandluse ettevalmistamine) tööd ja tegemisi? Millegi pärast ta oma tööd justiitsministrina ei tee nii nagu vaja.
Hoolitsusega kurjategijate elu-olmetingimuste eest sai ta hakkama, aga kuriteos kannatanute ning oma rahva juriidilide teenendamise parandamisega mitte. Riigilõivu määrad kohtusse pöördumise puhul on sellised, mis välistavad alla keskmise palga saavate inimeste kohtusse pöördumise võimaluse. Kohtusse pöördumise puhul on menetluse tähtajad sellised, mis pole normaalsele inimesele vastuvõetavad.
See pole normaalne, kui tavalise tsiviialsja lahendamine (kui ei saavutata kokkulepet) võtab kohtus enamasti aega üle 2-3 aasta; kõige lihtlabasema tööõnnetuse uurimine (kus töötaja kaotas parema jala) võtab aega 1 aasta ja kümme kuud, kusjuures uurija võtab ülekuulamisprotokollidest valikuliselt temale sobivaid asjaolusid; vahi alla võetud inimese kohta kuue kuu jooksul uurimistoiminguid üldse ei tehta, vaid 180 päeva jooksul koostatakse ainult 1 paber... Riiklikult osutatav õigusabi on rohkem nimetus, kui sellest abi on; kohtutäiturid saavad täita ainult neid täiteasju, kus võlglased ise on vabatahtlikult nõus tätemenetluse täitmisega. ..
Kui palju on aastate jooksul tagastanud riigile Viiol, Weroli eksjuhataja Aavik kandis kõik maad ja varad laste ja naise nimele, tema vara arestida miljonite hüvitamiseks pole midagi; kui palju saavad väljamõistetud alimente kätte naised eks-abikaasadelt? Riigikohtusse õiguse järgi saab pöörduda AINULT kõrgetasulise advokaadi abil, olgu pöörduja ise ükskõik kui hea jurist (kasvõi justiitsministeeriumi kantsler), Riigikohtusse pöördunud Asutuse-ettevõtte avaldaja-esindaja aga ei pea isegi jurist olema ... Ainult rahakas saab kohtus õigust nõudma hakata.
Kohtueelne uurimine on liialt pikk ja halvema kvaliteediga kui 20 aastat tagsi ENSV ajal. Eeluurimise halva kvaliteedi üle (mille üle teostab kontrolli justiitsministeeriumile alluv prokuratuur) tõstsid nurinat kohtunikud... Justiitsministrit rahava arvamus ja tahe ei huvita.
Justiitsminister ia tema ametkond esindab ainult oma kitsa ringkonna huvisid, nad on tegelikust elust võõrdunud teoreetikud, enamus riigi rahvastikust on aga igasuguste piirangute tõttu õiguse mõistmisest kohtutes (kõrge riigilõiv, advokaatide kõrged tasud, aeganõudev menetlus...) tehtud inimesele kättesaamatuks.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tubli mees, Teadlane. Jäeti kaela vaegustega „Püha rist“. Selle eest sõimati palju, kuid lõpuks tulid ka head tulemused. Üldiselt hea minister ning ka ministeeriumi suhtes pole nurinat kuulda, kuigi eelmise ministri (Jürgen Ligi) puhul oli vaidlusi-nurinat ajakirjanduses palju.
Rahandusminister Jürgen Ligi
Millegipärast arvasid parteid, et kui Jürgen Ligi ei saanud oma lapse õige kasvatamisega hakkama, saab ta armee ja täiskasvanute ohjamisega hakkama ning ta pandi kaitseministriks. Tegelikult tulid aga vastsele kaitseministrile rumalad ideed ning intriigid kaitseministri ning kaitseväe vahel. Kaitseväe tugevdamise variandiks oli kaitsejõudude-baaside vähendamine ning rikka riigina palgalise armee loomine. Kaitseministri kohast pidi ta loobuma. Nüüd juhib ta Rahandusministeeriumi.Kui edukalt?
Euroliit tunnustas teda ja ka president Ilves annab talle ordeni Eurole ülemineku eest. Ise ütleb ta, et pole hariduselt rahandusmees, vaid geograaf. Mis võib tema kohta öelda?
Demagoog, diktaatori kalduvustega, ülbe, üprist terava ütlemisega ega kannata tema arvamusega mittenõustujaid. Euro tuleku rahanduseelarve kindlustas ta suurte kärbetega, kusjuures suurema osa kärbetest pidi kannatama vaesem elanikkond. Tema läbisurutud kärbete tõttu mindi isegi vastuollu (Põhiseadusele vastuolus) rahva õigusliku ootuse printsiibiga (kiire käibemaksu tõus, juba seadustatud - kehtiva õppelaenu tagastamise soodustuste lõpetamine...). Tema jäärapäine väide selle kohta, et Euro tulek ei tõsta hindasid - milles on ta kindel siiani... Tegelik elu näitab siiani vastupidist olukorda. Selles suhtes on temal õigus, et RAHA ISE EI TÕSTA, vaid HINDASID tõstavad INIMESED, KES saavad mõjutada hindasid. Teine asi, mida armastab RAHANDUSMINISTER LIGI väita on see, et meil on riigis rahval hea olukord - meil on MÕNED KAUBAD-TEENUSED natuke odavamad kui teistes Euroliidu maades. Rahandusminister J.Ligi TAHTLIKULT UNUSTAB ÄRA, et kaupade-teenuste hinnavahe Maailma maadega võib olla mõni protsent, kuid Eestimaa eesitmaalaste TÖÖTAJATE palgad, pension ja muud hüvitised on KORDADES MADALAMAD kui Euroliidu maades
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar