Valitsejate head või halvad teod...3

Milles võib meie valitsejates (Riigikogu ja Valitsus) kindel olla?
1. Olgu riik ja rahvas näljas või paljas; kukkugu lapsed näjast ja kurnatusest kokku... Valitsejate palgad pidevalt ikka tõusevad ja rahvas peab lisaks veel maksma kinni nende majoneesipurgid, pepsipudelid, öörestoranid kuni luksusautodeni välja.
2. Sõltumata riigi huvidest, rahva tahtest-arvamusest vajutab riigikogulane hääletusnuppu ikka partei tagatoa soovi järgi.
3. Kui küsimus on partei võimus, partei rahastamise või demokraatia vahel, jääb kaotajaks alati demokraatia. Meil on kehtestatud igavesest ajast igavesti partei diktatuur e.partokraatia.
4. Riigikogulane lahkub Riigikogust kas ainult jalad ees või siis, kui partei teda enam ei vaja (partei uude Riigikogusse ei vali) ja ta lahkub omal soovil rohkem makstavale kohale – muud võimalused on välistatud.
5. Koalitsiooni parteilane hääletab ikka oposiotsiooni arvamuse-ettepaneku maha sõltumata ettepaneku kasulikkusest riigile-rahvale.
Lähtudes Riigikogu ja Valitsuse tegevusest tundub, et neid ei huvita isegi meie riigi ja rahva edasikestmine. Neile piisab oma endi ja oma lähedaste heaolu kindlustamisest. Rahvas ja riik? See poleks nagu nende probleem. Kui kauaks jätkub aga eestlasi Eestimaal ja kui kauaks jätkub Eesti Vabariik rahvusriigina – see neid ei huvita. Tähtis on olevik. Tulevikuks võib igasugiseid utoopilisi plaane teha – isegi selliseid, mis on ebareaalsed täitmiseks juba koostamise ajal...
See, et Eesti rahvas lahkub Eestist välismaale, arstid lähevad minema ja meil enam pole varsti rahva ravitsejaid. Tööstus ja põllumajandus on meil praktiliselt olematu, maal elamine suretatakse välja – bussi-rongiliiklus ääremaadega kaob (õigemini – on juba kadunud), postiteenindus, kauplused maakohtades surevad välja, töökohad maakohtades likvideeritakse (kunagised metsatööstuskompleksid)...
Igati soodustatakse välismaiseid investoreid, kes kasutavad meie odavat tööjõudu, koguvad siin rikkusi ning viivad meil teenitud kasumid maksuvabalt välismaale.
Probleemid, mis on rahvale probleemideks, kuid ei puuduta mingil määral riigikogulasi ja teisi valitsejaid.
1. Talentide, noorte ja tööealiste lahkumine (ka alaliselt elama) Eestist. Lahkunud on üle 100 000 eestlase, lahkumas??? Valitsejaid ei liiguta. See, et ei lahkuta mitte head elu, vaid normaalseid elamistingimusi otsima. Valitsejatel on ükskõik sellest – lahkugu kavõi kõik eestlased Eestist.
2. Valitsejaid ei liiguta suur töötusprotsent, neid ei kurvasta madal sotsiaaltagatiste tase.
3. Valitsejaid ei tee murelikuks meditsiinitöötajate (arstid, medõed) lahkumine välismaale, mille tõttu niigi halb meditsiiniabi kättesaadavus halveneb veelgi.
Meil on just tulemas valimised. Kas meile on selliseid valitsejaid vaja?
Aga meil on sellised valimisseadused, et teistsuguseid valitsejaid (kui partei poolt ette määratud-valitud) me valida ei saa.
Asi jätkub vana viisi.