Tulelvad uued Riigikogu ja Valitsuse valimised. Oleks aeg vaadata ka seda, millega on nad 4 aasta jooksul hakkama saanud ja mida tegemata jätnud. Lihtsustamise mõttes nimetame nii Riigikogu kui Valitsuse tegusid – valitsejate tegudena, kuna lõpptulemusena tegutsevad mõlemad koos ning teod on neil ühise tegevuse tulemus. Paljudes küsimustes on koalitsioonil ja opositsioonil erinevad seisukohad – kuid võitjaks jääb ikkagi üks otsus, mitte mitu erinevat otsust-tegu.
Hinnata nende tegevust heaks ja halvaks pole päris õiglane, sest mõnede seisukohast on mõni tegu positiivne, teiste seisukohast aga ei kõlba kuhugi. Järjestada teod tähtsuse või kuupäeva järgi pole ka võimalik, sest mõnede arvates on üks tegu väga tähtis, teiste arvates aga tähtsusetu. Kuupäevad on ka raskesti määratletavad,sest algatamise momendist teo realiseerimiseni võib võtta aastaid. Seega esitame asju suvalises järjekorras. Nende tegude tähtsus ja mõju jääb lugeja enda otsustada. Siin esitan ma ka oma seisukohti nende tegude-sündmuste kohta,mis on minu subjektiivnearvamus ning ei pruugi üldse ühilduda lugeja arvamusega.
Alustaks meie valitsejate teost, mis leidis maailmas suurt vastukaja. 2007.a. Pronkssõduri teisaldamisest Tõnismäelt Siselinna kalmistule. See kutsus Tallinnas esile nõukogudemeelsete massirahutused, mis kestsid ligi ööpäeva, kuid tänu siseminister Jüri Pihli oskuslikule juhtimisele ja politsei resoluutsele tegutsemisele likvideeriti peagi. Ansipi Valitsus, kes algatas Pronkssõduri ümberpaigutamise – distantseerus sellega seotud möllust (nagulinnapea Savisaargi).
Missuguseid arvamusi see aktsioon kutsus minus esile?
1. Pronkssõduri oleks pidanud teisaldama aastaid varemjuba Laari valitsemise ajal, siis oli selleks soodsam situatsioon. Andrud Ansip sai küll selle eest rahvalt paljupluss-punkte, kuid psühholoogiline ettevalmistus venekeelsete hulgas oli puudulik, seda enam, et Prnkssõduriga seotu kohta oli käimas ümarlaud, mille seisukohad olid veel vastu võtmata.
2. Positiivne oli see, et üldsuse rahustamiseks läksid peaminister, rahvastiku- ja kaitseminister 9.mail Pronkssõdurile lilli viima.
3. Kapo ja prokuratuur näitasid ülesse täielikku võhiklikkust, oskamatust, saamatust ja käpardlikkust Pronksöö „kangelaste“ (Klenski, Reva...) kriminaalasja eeluurimisel, mille tõttu jäid viimased sisuliselt karistamata. Pronksööl rüüstamistega tekitatud miljonid kroonid kahju jäi ka rahva kanda.
4. „Tänu“sellisele Pronksööle vähenes läbi Eesti Vene transiit tunduvalt,mille tõttu jäi Eestil saamata miljardeid kroone, mis avaldas kahtlemata negatiivset mõju meie majandusele ja suhetele Venemaaga.
Sellesse perioodi jääb ka ülemaailme masu algus. Masus ei saa muidugi süüdistada meie valitsejaid. Süüdistada saab meie valitsust (eriti peaministrit) selles, et masu tulekut ei usutud veel siis kui meil oli masu käes ega võetud õigeaegselt midagi ette selleks, et masu kahjulikku mõju meie riigile vähendada. Masu kahjulike tagajärgede leevendamisel asuti isegi Põhiseaduse vastaselt rikkuma rahva õiguslike ootuste printsiipi (millele juhtis tähelepanu ka Õiguskantsler). Nii lõpetas (peatas?) riik ühepoolselt sissemaksed pensionisammaste teise sambasse, lõpetas õppelaenude väljakuulutatud soodustused, kehtestas käibemaksutõusu ebamõistlikult lühikese etteteatamise ajaga kehtimakkamisest.
Minu arvates on kummaline see, et kogu masu maksuraskused pandi oma rahva kanda, sealhulgas ka vaesema rahva kanda. Rootsi pank pank viis aastas aga välja puhaskasumit 70 miljardit krooni – maksmata meie riigile mitte sentigi. Miks mitte mitte maksustada välispankasid mõne protsendiga puhaskasumist? Või siis – Tallinna Vesi ja Eesti Energia teenivad puhaskasumit kümneid miljardeid kroone, kuid ometi tõstetakse igal aastal nii vee- kui ka elektri hinda...
Seoses masuga oli/on töötute arv 100 000 töötu ringis, kuid Valitsus leidis, et nemad ei pea midagi ette võtma töötuse leevendamiseks. Töötute täiendõpe-ümberõpe ei oma suurt mõju töötusele kui töökohti pole. Uute töökohtade juurde tegemine polevat valitsuse asi. Tallinna linn ometi leidis võimaluse mingil määral leida sotsiaalabitööd näiteks sõidusaatjatena liinibussides, lumekoristustöödel... Kui suur abi sellest tööst oli, kuid ometi osa töötuid sai tööd ja raha. Valitsus andis abi küll ettevõtjatele-ettevõtlusele, kuid kui suur abi sellest ettevõtluse toetamisest oli töötajatele ja töötutele – see on selgusetu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar