Peaminister nimetas jälestusväärseks mõjuagendiks Edgar Savisaare ning kirjeldas üpris värvikalt tema jälestusväärset tegu. Kas siis Edgar Savisaar on esimene ning ainuke mõjuagent? Oooo – ei. Meie teame ainult murdosa mõjuagentidest ning murdosa nende saadud summadest. Mõjuagendid (nagu salajased agendid ikka) tegutsevad salaja ning kelle poole nad pöörduvad raha saamiseks – hoiavad ka asju salajas, kuna tahavad Küsitud/ annetatud raha eest mingit ebaseaduslikku vastuteenet partei(funktsionäri) käest. Kuna mõlemad osapooled tegutsevad ebaseaduslikult – tegutsetakse salaja. Nii arvabki enamus rahvast, et meie partei/poliitikud on eetilised ja moraalsed inimesed.
Tegelikult enamus meie suurparteide tagatoad koosnevad mõjuagentidest ning on ostetavad-müüdavad.
Meile esimesed teadaolevad mõjuagendid pärinevad Isamaliidust. Isamaaliit pakkus sponsorrahade eest Saku õlletehasele Teha Riigikogus neile soodsaid seadusi – sellest kirjutati aastate eest „Eesti Ekspressis“.
Mart Laar üritas „Eesti Energiat“ maha müüa ameeriklastele. Rahvaliit ja rahvas ei lasknud sellel sündida. Millegipärast sai USA-st majandusteadlaste asemel Friedmani majanduspreemia majandamisest kaugel seisev Mart Laar, kelle teadmised majanduses piirdusid peamiselt likviidsuse likvideerimise teadmistega. Mart Laar sai Rootsi pankade palgale (nõukogusse) ilmselt selle eest, et aitas avada Rootsi pankadele meie pangandusturu ja Rootsi pangad said loa Eestist maksuvabalt välja viia miljardeid kroone kasumit. Villu Reljan tahtis Riigile kuuluva Rävala puiestee 8 hoone müügi eest ostjalt miljon krooni oma erakonnale.
Kas Toomas Tammele tehti siniste silmade eest Riigikogu saalis seadusemuudatus, mis pidi ärimehele sisse tooma miljardeid kroone tulu. Tuule-energia tootjatele kingiti rahva arvelt aga miljardeid kroone, sest Rohelise elektienergia tootjatele hakati makstaksma peale iga toodetud kilowati elektri eest lisatasu.
K.Michael küsis samuti parteile 1 miljon eurot Burkhardilt raudtee soodsama tagasiostmise eest. Peaminister A.Ansip parteijuhina ilmselt kiitis heaks Kristen Micaeli välismaalaselt rahaküsimise ja mõjuagendiks hakkamise. Burkhart aga keeldus seda sobitehingut tegemast.
Kui Edgar Savisaare sarnane tegu oli taunitav, jälestusväärne ning peaaegu riigi reetmisena vaadeldav, siis Kristan Michaeli puhul oli see õilis tegu. Kuna Michael on valitseva partei peasekretär, siis oli see õilis (mitte jälestusväärne) tegu ja summutati vaikselt maha ning KAPOL ei olnud asja seda uurida. Ainukesed mõjuagendid, kelle mõjuagendiks olekust numbrit tehti – olidki Reljan ja Savisaar.
Kui palju selliseid mõjuagente on ning kui palju on selliseid „jälestusväärseid“ tehinguidtehtud? 50? 100? 150 või rohkem? Seda ei tea keegi, sest neid hoitakse suure saladuskatte all.
Miks? Sest meie parteilased on eetika- ja moraalikauged inimesed (http://leopall.blogspot.com/2010_01_01_archive.html). Meie parteid on muutunud parteilisteks kasumit taotlevateks äriühinguteks http://leopall.blogspot.com/2010_08_01_archive.html Ja meie parteide rahastamine on põhimõtteliselt salastatud – ärisaladused http://leopall.blogspot.com/2010/10/parteirahade-labipaistvusest.html . Ametliku statistika järgi meie riik onpeaaegu korruptsioonivaba riik http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4130&lang=est
Inetu on see, et neid tegusid tehakse ja see, et nii peaminister kui-ka president rakendasid ühe nendest juhtudest oma valimisvankri ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar