Eesti edu 4

Riigikogulased ja seadusandlus.
Riigikogu võtab vastu seadusi, mille teksti on neile ette valmistanud justiitsministeerium. Kui palju riigikogulased ise vastuvõetavast seadusest aru saavad, seda on raske öelda. Oluline roll selles osas on kindlasti seaduse ettevalmistjatel, nõunikel ja vastuvõteva seadusandluse teksti esitajal. Sellest pikemalt minu eelmistes blogides „Justiitsministeeriumist“ ja „Kohtutest“
Meie igapäevast elu reguleeritakse seadustega liiga detailselt. Pole väga üllatav kui varsti ilmub seadus, mis reguleerib meie tualettpaberi värve ja selle kasutamise korda – või – mitu korda võib ööpäevas WC-d kasutada. Meil on seisukoht, et olemas on kohtud ning vaieldavad asjaolud lahendab kohus. Seda ei arvestata, et kohtu teel lahendi saamine on liiga pikk ning kallis (riigilõiv ning advokaadi teenustasu), seetõttu on kohtuabi poolele rahvast kättesaamatu.
Kui meie seaduste sätetest arusaamisest on raskusi seaduse täitmise üle kontrollivatel inimestel ja isegi juristidel-spetsialistidel kohtunikel (mida näitab l esimese astme kohtu otsuste valeks tunnistamise-muutmise suur protsent), siis on ikka midagi väga valesti. (sellest ka minu varasemates arvamustes: “Justiitsministeeriumist“ ning „Kohututest“).
Riigikogulased võtavad küll seadusi vastu, kuid tihti unustavad ära selle, mis ja mismoodi nad seadusesätted kehtestasid. Sügava masu ajal soovitas meie kõigi poolt sügavalt austatud olümpiavõitja töötutele – olge ehitumaterjali kaupluse juures ja vaadake, kui poest tuleb üksik naisterahvas paari kilo värviga, siis minge juurde ja pakkuge ennast appi värvima. Esmapilgul töötule väga asjalik ettepanek.
AGA... Enne ei tohi palgaraha eest tööd tegema hakata kui tuleb ennast ametlikult FIE-na registreerida ja – ENNE tuleb MAKSTA RIIGIMAKSUD, mis on FIE-l üle 2000 krooni. Kui ei maksa – saab trahvi. Töötul maksta üle 2000 krooni ja seejärel asuda tööle - värvima... aga mõne kilo värvimise eest ei teenigi 2000 krooni. Soovitus olimuidu asjalik, kuid seaduse järgimisel, kahjulik, seaduse mittejärgimisel aga seadusevastane ning karistatav.
Riigikogulame Maret Maripuu suures parteilise poriloopimise tuhinas Kekerakonna vastu - süüdistas Tallinna Mupo’t selles, et trahvitakse vaestest peredest lapsi bussis piletita sõidu eest. M.Maripuu heitis ette trahvimist... kas see on üleskutse kallutada Mupo’t seadust kohaldada valikuliselt või jätta seadusenõuded täitmata? Või arvab riigikogulane, et vaestel on rinnale õmmeldud kollane viisnurk (nagu Hitler kohustas juute kuusnurki rinnas kandma). Seni pole meie valitsus VEEL vaesuse tunnusmärgina kohustanud väliseid tunnusmärke kandma. Kuidas Mupo teeb kindlaks – kes on vaene ja kes lihtsalt valevorst? Ilmselt kavatseb Reformierakond kohustada vaeseid kandma mingeid väliselt nähtavaid tunnuseid (kollane viisnurk rinnal? Sini-must-must ristkülik rinnas...?),mille alusel saab kõikjal vaeseid ära tunda.
Üldse tundub, et paljud seadused ja karistused nende rikkumiste eest on mõeldud peamiselt trahvirahadega riigi eelarve täitmiseks. Reeglina on ka nii, et mida kõrgem ja kõrgemapalgalisem on karistatav ametnik, seda väiksem on talle määratavtrahvisumma. Sama rikkumise eest karistatakse töötut või madalapalgalist palju suurema trahvimääraga
......