laupäev, 16. oktoober 2010

Blogi lugejatele

Pisike vahemärkus.
Minu blogi juhtuvad lugema vähesed, sest satutakse siia üpris juhuslikult.
Olen kasvanud perekonnas, kus nii minu vanemad kui vennad olid/on teravdatud õigluastundega. Austati ausust, töökust, perekonda; vastumeelt oli igasugune ülekohus, ebaõiglus ja ahnus. Ahnus pole aga kunagi aususega seotud. Päevalehed minu kirjutisi ei avalda, sest kirjutan neile ebasobivatel teemadel ja ebasobival viisil. Ilmselt sellest algas ka blogi kirjutamine.
Blogis kirjutan asjadest nii nagu mina neid näen ja üritan seda teha nii – nagu asjad tegelikult on. Ehk on kirjutistes tunda poolehoiu puudumist valitseva ladviku vastu, kuid see ei mõjuta arvamuste sisu õigsust. Öeldakse ju –kus on kaks juristi –seal on kolm arvamust ning nad on kõik õiged – sõltub sellest,millise vaatenurga alt vaadata.
Kui aasta - paari tagustes arvamustes (mis ilmusid Terve Mõistuse Syndikaadis) on vahel sees mõtteid –mida peaks tegema või kuidas olema, siis seda on minu blogis vähe. Nendel mõtetel-arvamustel pole mõtet, kuna need, kelle võimuses on asja paremaks muuta (parteide ladvikud, riigikogulased) minu blogi ei loe. Kui neist keegi on juhuslikult sattunud mõne minu arvamuse peale, siis lõpuni seda pole lugenud, kuna siin pole tegemist nende kiitmisega – kriitika nende vastu on neile vastunäidustatud.
Näiteks meie tegelik keskmine palk on ligi kaks korda väiksem kui Statistikaamet näitab. Meie töötuse statistka arvestab ainult Töötukassas arvelolijaid, tegelikud töötud ei suuda abiraha lõppedes majandusliku kulukuse tõttu ennast Töötukassas arvel hoida. Parteid ja Riigikogu mängivad demokraatiat, ehkki juba valimisseadus on ebademokraatli,,, Riigikogulase ei tea (või ei taha teada) rahva tegelikust elust ning ei arvesta rahva arvamusega. Kui Marianne Mikko sai alles tead, et Narvas on naiste palk 3000 krooni (ametlik lubatud alampalk on 4 250) – pidi ta shoki saama. Nüüd sai siis Riigikogu ka teada tegelikult toimivast alampalgast... Kas sellest miskit muutub??? Ei.

Parteid ja Riigikogu elavad oma suletud illusiooni-riigis. Neil on seal hea olla. Mis sellest, et ligi pooled lapsed elavad allpool vaesuse piiri ega saa kuigi tihti kõhtu täis. Rahva arvamus kõrgele Toompeale ei jõua mingil moel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar