Yana Toomis, eesti keele ja eestlaste kui rahvuse väljasuremisest
Kogu
möödunud nädala on laineid löönud riigikogulase Yana Toom’i artikkel eesti
keele ja eestlaste peatsest väljasuremisest. Artikkel ilmus vene keeles vene
ajalehes. See artikkel on kirjutatud kaunis värvikalt ja 4-5 lehekülge pikk.
Kuna see lõi kõmulisi laineid, tõlgiti see ka eesti keelde. Põhimõte oli
selles, et noored eestlased lahkuvad välismaale, noored venelased lahkuvad
välismaale, iive on madal ja nii sureb eestlane omal maal pikkamööda välja.
Välismaal sündivad eestlased hakkavad rohkem oma emamaa keelt tarvitama ja
unustavad eesti keele. Eestisse jäävad eestlased surevad välja, samas hakkavad
nad üha enam igapäevaelus tarvitama inglise keelt ja eesti keel ja eestlased muutuvaad harulduseks ning hääbuvad
üpris ruttu. Seal on ka sovinistlikku (vene) alatooni jne… Jutt on iseendast
pikk ja üsna värvikas.
Jätaks
kõrvale neeed sovinisminoodid ja keskenduks kahele kesksele teemale:
1. Eestlaste riigi hävimisele ja 2. Eesti keele hävimisele.
Kõige
esimesena ja üpris vihaselt reageeris sellele artiklile IRL esimees ja samas isikus Kaitseminister
Urmas Reinsalu artikliga - Vara parastad-. http://www.postimees.ee/1124312/reinsalu-vara-parastad-yana-toom
«Yana Toomil ei
ole õigus ei demograafiliselt ega väärtuseliselt. Eesti keel ega rahvas ei sure
välja,» ütles Reinsalu. Samas Yana Toom toob meie enda statistika põhjal
argumenteeritult välja nii selle – kui palju ja miks lahkuvad noored,
suhteliselt läbilöögivõimelised /andekad inimesed välismaale. Lahkuvad just
töö- ja sünnitusvõimelised inimesed, kes loovad endile ALALISE KODU väljamaale.
Eestisse jääb ühe rohkem pensionäre (kes enam ei sünnita), kuna sünnitusealised
lahkuvad – siis langeb hoogsalt iga järgneva aastaga ka iive.
Edasi
selgitas Reinsalu, et demogaafilisi mõõnaperioode on Eesti ajaloos varemgi
olnud. «Neid on olnud ka meie naabritel. Lisaks suurele majanduserinevusele
põhinevale rändele mõjutavad meid üldine õhtumaade madal iive ning mitmesaja
tuhande kaotatud inimesega okupatsiooniaja ja sõja demograafiline auk.»
Tihti
tuuakse näiteks seda, et peale Põhjasõda sõdade, nälja ja katku tulemusena oli
Eestis umbes 100 000 elanikku. Kui tol ajal oli igas peres 5, 7, või 9
last. Kas siis Reinsalu ja teised meie Valitsejad arvavad naiivselt, et ka meie
kaasaegsetesse peredesse hakkab sündima ÜLE kolme lapse? Praegune tendents
näitab vastupidist. Paljud naised pühenduvad karjäärile ja iseendi heaolu kindlustamisele
ega soovigi lapsi sünnitada. . Paljud naised omakorda ei soovi lapsi sünnitada
seetõttu, et meil valitseb üldine vaesus
ning naised pole kindlad – kas suudavad
oma lapsi majanduslikult normaalsetes oludes ülesse kasvatada. Üha harvemaks jääb perekondi – kus peres on
üle kahe lapse. Suur osa noori naisi siirduvad elama välismaale ja sünnitavad
juba selle maa kodanikke, kes seal õppides-töötades üha enam võõrduvad
Eestimaast ja eestlusest.
Kui
Reinsalu peab silmas 18.sajandil Krimmi, Kaukaasiasse ja Siberisse rännanud
eestlasi – kus loodi eestlaste külad, siis tõesti – paljud külad on osaliselt
säilunud ja mõni eestlaste järeltulijatest oskab veel ka eesti keelt. Kas see tähendab aga eestlaste
ja Eesti kultuuri säilumist? Need on pigem meenutus sellest, et kusagil oli/on
eestlased ja Eesti kultuur.
Edasi
jätkab Urmas Reinsalu «Majanduse areng ja perepoliitika aitavad tasakaalustada
väljarännet ja toetada iivet. Eestlasel peab olema võimalus Eestis oma
pere ära elatada ja teada, et lapse sünd perre on turvaline,» ütles Reinsalu.
Kus
näeb Reinsalu NORMAALSET majanduslikku arengut? Kas need on meie
majandusettevõtted, mis on väljamaa omanike poolt siia loodud ja viivad omatulubaasi
välismaale? Meie endi tootmine on ehk murdosa tootmisest. Ma kuulen ka pidevalt
majandustõusust, majanduslikust edust jne… Aga millest see eelarvetulu,
majandusedu tegelikult koosneb?
Kaks-kolm
peamist allikat: Elanikkonna maksude (varjatud ja varjamatud) kasv
elanikkonnale, Euroliidu toetused. Riigi-omavalitsuste vara müük.
Aga
kus on meie Majandusministeeriumi tegevuse tulemused? Minule meenuvad Narva
elektrijaama juba ehitusjärgus poolemiljoni-eurosed kahjumid, Estonian Airi
pumbatud kümneid miljoneid eurosid… käivad jutud juba selle firma pankrotist.
Kas
selles on süüdi rahvas või Ministri/ministeeriumi saamatus? Kui Eesti I
Iseseisvusperioodi lõpus oli rahva elatustase ja majandus palju kindlamal
järjel kui praeguse sama pika perioodi järel – millest on meil siis rahul olla ja
kiidelda? Kas meie majandusõitseng saabub 200 aasta pärast?
Kus
näeb U.Reinsalu meil normaalset PEREPOLIITIKAT??? Kas 19 Eurot kuus laste kasvatusraha?
Kas Ülisuur sünnitusjärgne vanemahüvitis – mida saavad ehk 2-2.5% vanematest? Kas
selles, et üle 50 000 lapse elab allpool vaesusepiiri? Kas tänu meie heale perepoliitikale lahkuvad
pered välismaale elama?
KUS ON TASAKAALUSTATUD väljaränne? Kui aastas lahkub Eestist
välismaale kümneid tuhandeid eestlasi ja meile tuleb tuhande-paari ringis, kas
siis kümnekordne vahe on tasakaal?
Kus on Eesti poliitikas normaalselt
TOETATUD IIVE?? Ma saaks aru kui
ministrid toetaksid iivet isikliku eeskujuga ja pered oleks paljulapselised
(nagu H.-V. Seeder). Aga suuga-muinasjutuga toetamisest pole IIBEI rahva jaoks
suuremat abi. Praktilisest abist IIBE toetamise kohta pole ministril midagi
öelda. Meie Rahva iive on PIDEVAS-SUURENEVAS KASVUTENDENTSIS.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar