pühapäev, 10. veebruar 2013

Y.Toom - eesti keel... 1


Yana Toomis, eesti keele ja  eestlaste kui rahvuse  väljasuremisest

Kogu möödunud nädala on laineid löönud riigikogulase Yana Toom’i artikkel eesti keele ja eestlaste peatsest väljasuremisest. Artikkel ilmus vene keeles vene ajalehes. See artikkel on kirjutatud kaunis värvikalt ja 4-5 lehekülge pikk. Kuna see lõi kõmulisi laineid, tõlgiti see ka eesti keelde. Põhimõte oli selles, et noored eestlased lahkuvad välismaale, noored venelased lahkuvad välismaale, iive on madal ja nii sureb eestlane omal maal pikkamööda välja. Välismaal sündivad eestlased hakkavad rohkem oma emamaa keelt tarvitama ja unustavad eesti keele. Eestisse jäävad eestlased surevad välja, samas hakkavad nad üha enam igapäevaelus tarvitama inglise keelt ja eesti keel ja  eestlased muutuvaad harulduseks ning hääbuvad üpris ruttu. Seal on ka sovinistlikku (vene) alatooni jne… Jutt on iseendast pikk ja üsna värvikas. 
Jätaks kõrvale neeed sovinisminoodid ja keskenduks kahele kesksele teemale:
1.     Eestlaste riigi hävimisele ja 2. Eesti keele hävimisele. 
Kõige esimesena ja üpris vihaselt reageeris sellele artiklile  IRL esimees ja samas isikus Kaitseminister Urmas Reinsalu artikliga - Vara parastad-. http://www.postimees.ee/1124312/reinsalu-vara-parastad-yana-toom
«Yana Toomil ei ole õigus ei demograafiliselt ega väärtuseliselt. Eesti keel ega rahvas ei sure välja,» ütles Reinsalu. Samas Yana Toom toob meie enda statistika põhjal argumenteeritult välja nii selle – kui palju ja miks lahkuvad noored, suhteliselt läbilöögivõimelised /andekad inimesed välismaale. Lahkuvad just töö- ja sünnitusvõimelised inimesed, kes loovad endile ALALISE KODU väljamaale. Eestisse jääb ühe rohkem pensionäre (kes enam ei sünnita), kuna sünnitusealised lahkuvad – siis langeb hoogsalt iga järgneva aastaga ka iive.
Edasi selgitas Reinsalu, et demogaafilisi mõõnaperioode on Eesti ajaloos varemgi olnud. «Neid on olnud ka meie naabritel. Lisaks suurele majanduserinevusele põhinevale rändele mõjutavad meid üldine õhtumaade madal iive ning mitmesaja tuhande kaotatud inimesega okupatsiooniaja ja sõja demograafiline auk.»
Tihti tuuakse näiteks seda, et peale Põhjasõda sõdade, nälja ja katku tulemusena oli Eestis umbes 100 000 elanikku. Kui tol ajal oli igas peres 5, 7, või 9 last. Kas siis Reinsalu ja teised meie Valitsejad arvavad naiivselt, et ka meie kaasaegsetesse peredesse hakkab sündima ÜLE kolme lapse? Praegune tendents näitab vastupidist. Paljud naised pühenduvad karjäärile ja iseendi heaolu kindlustamisele ega soovigi lapsi sünnitada. . Paljud naised omakorda ei soovi lapsi sünnitada seetõttu, et meil  valitseb üldine vaesus ning naised  pole kindlad – kas suudavad oma lapsi majanduslikult normaalsetes oludes ülesse kasvatada.   Üha harvemaks jääb perekondi – kus peres on üle kahe lapse. Suur osa noori naisi siirduvad elama välismaale ja sünnitavad juba selle maa kodanikke, kes seal õppides-töötades üha enam võõrduvad Eestimaast ja eestlusest.
Kui Reinsalu peab silmas 18.sajandil Krimmi, Kaukaasiasse ja Siberisse rännanud eestlasi – kus loodi eestlaste külad, siis tõesti – paljud külad on osaliselt säilunud ja mõni eestlaste järeltulijatest oskab veel ka  eesti keelt. Kas see tähendab aga eestlaste ja Eesti kultuuri säilumist? Need on pigem meenutus sellest, et kusagil oli/on eestlased ja Eesti kultuur.
  Edasi jätkab Urmas Reinsalu «Majanduse areng ja perepoliitika aitavad tasakaalustada väljarännet  ja toetada iivet. Eestlasel peab olema võimalus Eestis oma pere ära elatada ja teada, et lapse sünd perre on turvaline,» ütles Reinsalu.

Kus näeb  Reinsalu NORMAALSET  majanduslikku arengut? Kas need on meie majandusettevõtted, mis on väljamaa omanike poolt siia loodud ja viivad omatulubaasi välismaale? Meie endi tootmine on ehk murdosa tootmisest. Ma kuulen ka pidevalt majandustõusust, majanduslikust edust jne… Aga millest see eelarvetulu, majandusedu tegelikult koosneb?

Kaks-kolm peamist allikat: Elanikkonna maksude (varjatud ja varjamatud) kasv elanikkonnale, Euroliidu toetused. Riigi-omavalitsuste vara müük. 
Aga kus on meie Majandusministeeriumi tegevuse tulemused? Minule meenuvad Narva elektrijaama juba ehitusjärgus poolemiljoni-eurosed kahjumid, Estonian Airi pumbatud kümneid miljoneid eurosid… käivad jutud juba selle firma pankrotist.
Kas selles on süüdi rahvas või Ministri/ministeeriumi saamatus? Kui Eesti I Iseseisvusperioodi lõpus oli rahva elatustase ja majandus palju kindlamal järjel kui praeguse sama pika perioodi järel – millest on meil siis rahul olla ja kiidelda? Kas meie majandusõitseng saabub 200 aasta pärast?  

Kus näeb U.Reinsalu meil normaalset PEREPOLIITIKAT??? Kas 19 Eurot kuus laste kasvatusraha? Kas Ülisuur sünnitusjärgne vanemahüvitis – mida saavad ehk 2-2.5% vanematest? Kas selles, et üle 50 000 lapse elab allpool vaesusepiiri?  Kas tänu meie heale perepoliitikale lahkuvad pered välismaale elama?  

KUS  ON TASAKAALUSTATUD  väljaränne? Kui aastas lahkub Eestist välismaale kümneid tuhandeid eestlasi ja meile tuleb tuhande-paari ringis, kas siis kümnekordne vahe on tasakaal? 
Kus  on Eesti poliitikas  normaalselt  TOETATUD  IIVE?? Ma saaks aru kui ministrid toetaksid iivet isikliku eeskujuga ja pered oleks paljulapselised (nagu H.-V. Seeder). Aga suuga-muinasjutuga toetamisest pole IIBEI rahva jaoks suuremat abi. Praktilisest abist IIBE toetamise kohta pole ministril midagi öelda. Meie Rahva iive on PIDEVAS-SUURENEVAS KASVUTENDENTSIS.

Teemalähedased

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar