95.aastapäevakõne teesid 1

Projekt

M I N E V I K U S T

Eestisse tõid kultuuri 13. sajandil Saksa Ordurüütlid, kelle juhtimisel hakati ehitama kindlustusi, losse ja mõisaid. Koostöö kohalike matside ja sakslatse (kultuuritoojate) vahel laabus hästi ja  siin elanud sakslased jäidki harjumusest nüüd juba baltisakslastena meie/oma maale siin elama. Meie rahvas rügas tööd teha, maksis Baltisakstele makse ja kümnised võõrkirikule. Baltisaksad omakorda õpetasid meie Matse töötama, selgitasid – mis on kultuur ja aeg-ajalt parandasid läbi Maali-Juuli (naisliini) meie geneetilist verd. Toimiti vastastikku igati kasulikult.

Meie ilusa, idüllilise rahvuste kooselu katkestas aga idabarbarite – Tsaar Peetri juhtimisel –meie maade vallutamine. Nii algas kaks sajandit kestnud orjaike Vene vallutajate metsikuste all.

  

Eesti sai Vene Tsaari-ikke alt vabaks 95 aastat tagasi. Ta hakkas ehitama uut iseseisvusperioodi.

I Maailmasõjuast ja Vabadussõjast tulles pidi sõdadest laastatud maale ehitama meie oma uue  Riigi. Meie riigielu asusuid juhtima demokraatlikult valitud profaanidest koosnev Riigikiogu, kus töötati patriotismist ja missioonitundest - toetudes entusiasmile. Kuigi Eestit juhtisid oskamatud amatöörid, saavutati meie elanikele mõningane edu elatustasemes nii maal kui linnas.

Kuna I iseseisvusperiood jäi lühikeseks, suutis rahvas amatööride juhtimisel vähe ära teha ja päranduseks jätta: paar uut allveelaeva, mõned lennukid, hea põllumajandus ja tosina tonni võrra kulda.

Algas meie riigi NSVL-aegne okupatsioon. Algas küüditamise- ja kollektiviseerimise verine periood. Meie riik paisati tagasi kiviaega. Kolhoosides magasid inimesed suurtes barakkides hulgakesi koos, kus traktor õhtul tõmbas kolhoosirahvale magamiseks tekinäru peale ja hommikul omakorda traktor tõmbas neil teki pealt.

Kui mõni joodikust kolhoosnik juhtus mõni päev aastas kaine olema ja tööle minema, siis rakendas ta 3-4 eite harkadra ette ja tegeles kündmisega; talvel aga läks ta kivikirvega metsa puid tegema.

Ei teatud siis nagu kultuursetes Euroopa maades –mis on restoran, ei teatud arvutite või mobiiltelefonide olemasolust midagi. Kogu muusika tehti kolmekeelsel balalaikal, mille muusikajärgi vihuti „tsastuskat” tantsida.

Tööstus? „Kreenholmi Manufaktuuris” kooti käsitsi ja kangastelgedel kangaid –kusjuures lõng kedrati  eitede poolt vokkidel! Tehastes „Marat” ja „Baltika” käis riiete tegemine umbes sama moodi. Tehases „Punane Ret” klopsisid mehed puitkaste kokku, millesse pandi sisse välismaalt toodud väntoreli mehhanisme. Olid ka mõned laevad koondunud TK „Ookean” alla, aga need olid puualused, mida sõudsid merel paarsada aerutajat laeval.      

Õnneks ei saanud see kiviaeg meil kaua kesta. Meie oma Kalevipojad - Mart ja Siim - ässitasid mehed ülesse ja Kaks Kalevipoega lõid vene sortsid üle Peipsi järve Venemaale põgenema.

Algas XX. Sajandi  Eesti II Iseseisvusperiood.

Siin ulatasid nüüd oma abikäe juba maailma edukad riigid alates USA-st ja progressiivsed Euroopa riigid  eesotsas Saksamaaga.

Eesti astus sõbralike riikide abil otse feodalismist edukate Euroopa riikide hulka. Kõigepealt saadi teada maailma tehnilisest progressist. Saadi teada mobiilide ja arvutite olemasolust, striptiisibaaride ja pornotööstuse eksisteerimisest. Saadi teada – mis on AIDS ja narkomaani. Kõigil neil aladel olid eestlased usinad ja edukad õpilased. Peagi olid nad juba Euroopa juhtivate (kui just mitte parimate) hulgas. Nii arvutite „Tiigrihüppes”, narkomaanide kui ka AIDSI-haigete hulga poolest olime kindlalt Euroopa esikolmikus.

MEIE  MAALE   SAABUS   PROGRESS !!!  

ENSV seni riiklikud tehased, kolhoosid, kaardimajakesed ja laevavrakid kingiti-müüdi poolmuidu väljamaalastele muuseumieksponaatideks.

Kuna I Iseseisvusperioodi ajal juhtisid riiki amatööridest Riigikogu, siis otsustasime palju suurema efektiivsuse saavutamiseks luua suurepalgalised, paljude hüvitiste-soodustustega PROFESSIONAALSE RIIGIKOGU.   

Kuna maailmas on tavaks, et riike juhivad Parteid, konkureerides omavahel, otsustati ka meil sõpruskambakesed nimetada parteideks/erakondadeks ja lasta ainult kambakesed riigipiruka juurde seda ise sööma ja sõpruskonnale jagama. Need kambakesed lasevad valida oma liikmeid ja määravad siis need esindajad Kambakeste Esinduskokku – mida traditsiooni järgi hakatakse Riigikoguks nimetama.

Veel Eesti  Olevikust  ja Tulevikust…..