Ministrid???

Meie ministrikandidaadid...
Seda on meile juba aastakümneid selgeks tehtud, et algharidusega inimene, kes on poliitikute kontorites-korterites koristaja olnud ja paar aastat poliitikutega suhelnud –on targem spetsialist igal alal kui akadeemik. Kunagine hea astrofüüsik akadeemik Ene Ergma astrofüüsikas on vastupidi – muutunud keskpäraseks poliitikuks, kelle märkimisväärseid saavutusi pole kuulda-näha olnud, sest vasara kolksutamiseks pole mingit haridust-oskust vaja.
Mis iseloomustab meie ministreid?
Nad on kõik jutupaunikud, kelle jutt voolab katkematu mulinana ja oma jutu mõtte-tagajärgede eest ei vastuta neist keegi. Nad on spetsialistid igal alal, kuid ühtki eriala ei tunne neist põhjalikult ükski. Valdav enamus neist ei oma tööalaseid kogemusi, ehk pole tegelikku tööd teinud ega tea, mis on töö tegemine. Väga hästi teavad nad seda, et partei tegevus tähendab seda, et tööd ei pea tegema, kuid selle parteilise mulina eest SAAB HEAD RAHA NÕUDA ja teenida.
Selle on nad (poliitikud-ministrikandidaadid) ka selgeks saanud, et ministrite kohad on nagu lasteaialaste mänguklotsid - aseta üksõik mis moodi, klots jääb ikka püsti, ehk –Sa ei pea mitte midagi oskama, aga – juhtida võid Sa kõike –alates inimese sünnist, mikrobioloogiast, ühiskooast, makroorganismidest kuni maavälise eluni välja.
Poliitik võib ilma teadmisteta juhtida kõike. Teadmised-arusaamised-oskused ei tähenda midagi. Peaasi, et oled õigel ajal õges parteis – siis pole vaja teadmisi, pole vaja oskusi (peale alluvuse partei tagatoale), saad palju raha, omad palju teenijaid/alluvaid, pealegi- ajakirjandus teeb Sinust (ka viimasest lollist) arvamusliidri, kelle elust peaksid eeskuju võtma kõik Eesti kodanikud.....
Poliitikud peaksid ehk natuke järele mõtlema. Ehk kasutatakse meie tipp-poliitikute võimete potentsiaali vähe ja ebaotstarbekalt ära? Tulnud on ju uusi poliitikuid, kes on sama andekad kui vanad poliitikudki ja noortele peaks avama kõik võimalused eneseteostuseks.. Ehk peaks kogenud poliitikuid palju otstarbekamalt ära kasutama?
Näiteks Jürgen Ligi ja Rein Lang. Üks võiks hakata südameoperatsioone tegema, teine aga neurokirurgilisi operatsioone (ükskõik kumb kumma eriala valib), nii võiksid nad palju hukule määratud inimesi elule tagasi tuua.
Ken-M. Vaher on ju tuntud kiire inimene. Tema võiks parem Olümiamängudele saata, kus ta sprindis tooks meile kulla, seega kuulsust Eestile kogu maailma ees. Ene Ergma lavalaudadel “Luikede järve“ priimabaleriinina tooks parteile ehk suuremat kuulsust? Laine Jänes ja Keit Pentus võiksid meile spordis kuulsust tuua üks iluvõimlejana, teine aga tõstjana. Arvestades seda, et üha rohkem pööratakse tähelepanu meeste-naiste võrdõiguslikkusele ja sookvootidele - on väga tervitatav nähe see, et meie naispoliitikust saab ka meeste hulgas tõstmise maailmameistriks.
Seega – poliitikud – kasutage otstarbekamalt oma potentsiaali.