Põhiseaduse leierdatud lugu

Leierdatud lugu Põhiseadusega
Artikleid Valimisseaduse mittevastavusest meie Põhisedusega ja selle muutmise vajadusest on olnud nii „Postimehes“ kui teistes lehtedes, viimasel ajal rohkem Delfis ja Terve Mõistuse Sündikaadis. Selle kohta on kirjutatud ka RK Põhiseaduskomisjoni Esimehele Väino Linde’le.
Nii Põhiseaduskomisjoni Esimees, Riigikogu kui ka Õiguskantsler ei taha neist midagi teada.Lugenud pealkirja selle teema kohta – edasi ei loeta ning kiri visatakse kohe prügikasti.
Seadusandjad, seadusejärelvaatajad ja seaduseväänajad EI TAHA seada ohtu oma võimust ja hõlptulust ilma jääda.
Kas Valimisseaduse vastuolule Põhiseadusega ei osata midagi vastata – või on tõesti vastuolu olemas ning seda EI TAHETA tunnistada? Ometi on asjaomastel instantsidel võimalus kasutada tippjuristide abi, aga... vastust pole. Lindel oeks ju kõige lihtsam poliitikuna demagoogitseda (nagu ta seda muudes asjadeski teeb) ja vastata – KÕIK ON PÕHISEADUSE JÄRGI.
Valimistulemused näitasid, et Riigikogusse saanute poolt hääletasid 56, 35% Valimisõiguslikest inimestest.
Hääletamas ei käinud või riigikogulaste poolt ei hääletanud 53,65% Valimisõiguslikest inimestest. See kõik (suhteliselt suur protsent riigikogulaste poolthääli) on tänu parteide ja ajakirjanduse ühekülgsele suurele valitsusmeelse informatsiooni propagandale, kes KOOS VÕITLEVAD VÕIMU SÄILITAMISE EEST – tallates objektiivset tõde jalge alla.
Vaatleme Valimisseadust ja Põhisedust lihtinimese (mitte juristi) seisukohalt.
Põhiseadus ütleb:
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Hääletamine on salajane....Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.
Põhiseadus ei sätesta parteilisi valimisi. Ka Valimisseadus ei sätesta parteilisi valimisi. Erakonnad/parteid tulevad seaduses mängu alles nimekirjade esitamisel ja häälte lugemisel/arvestamisel.
Ei vaidle vastu parteiliste valimise vajadusele, kuid see peaks olema sätestatud alates Põhiseadusest või valimisseaduses.
1. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
-Kas valimised on ikka ühetaolised – kui üksikkandidaat peab ise maksma kautsjoni ja tegema oma raha eest valimiskampaania, parteid saavad aga selleks raha riigieelarvest? Või tahab keegi öelda, et parteide poolt riigieelarvest saadavad miljonid on AINULT parteilaste lõbustusteks mõeldud?
-Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui mõnede puhul (parteid) kantakse kandidaatide hääled üle teistele valitatavale; teiste (üksikkandidaatide puhul) häälte ülekandmist ei toimu.
-Valimised pole ühetaolised, kui kui parteide hääled summeeritakse ÜLE KOGU vabariigi, üksikkandidaatidel läheb arvesse ainult ÜHE ringkonna hääled.
-Valimised pole OTSESED ja ÜHETAOLISED kui üksikkandidaat peab koguma isikumandaadi jagu hääli, partei-liikmetest kandidaadid ainult 10% saab Rk-sse isikumandaadiga, 90% partei kandidaatidest saavad Riigikokku parteinimekirja alusel häältega manipuleerimisel.
-Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE kui 250 häälega partei liige osutub valituks Riigikokku, teine kandidaat aga ei osutu valituks ka 3000 häälega.
-Valimine pole ühetaoline kui e-hääletaja VÕIB oma häät muuta valimisteni sada korda, kuid valimispäeval valimisjaoskonnas paberhääletaja oma häält muuta ei saa. E-hääletuse ajal käib Valimisreklaam ja –propaganda täistuuridel, valimispäeval on see keelatud.
-Valimine pole OTSENE ja ÜHETAOLINE valimine - kui partei EIRAB VALIJA TAHET ja kannab üle ühtede kandidaatide hääled OMA TAGATOA ÄRANAÄGEMISEL teistele – valijalt luba küsimata.
Hääletamise tulemuste PROPORTSIONAALSUS. Proportsionaalsust meie valimistel ei esine.
1. Proportsionaalsus tähendaks seda, et valituks osutuksid kandidaadid, kes said enim hääli vastavalt partei poolt saadud poolt-häältele. Ja partei siseselt jaotuksid kohad proportsionaalselt VASTAVALT SAADUD POOLT-HÄÄLTELE. See tähendab seda, et Riigikogu saadikute kohad jaotatakse parteide vahel ka PARTEISISESELT proportsionaalset saadud poolt-häätele.
2. Proportsionaalsus kehtib meil kuni parteide KOHTADE ARVU jagamiseni. Riigikogus – edasi jagab partei inimesed parteisiselt nendele kohtadele OMA ÄRANÄGEMISE JÄRGI.
3. Proportsionaalsus on mõeldud nii, et parteid saavad kohti Riigikogus propotsionaalselt saadud häältega. Ka edasi parteisiseslt kohtade jagamine peaks kehtima proportsionaalsus. Proportsionaalsus EI TÄHENDA SEDA, ET saadud kohad jagab PARTEI OMA ÄRANÄGEMISE JÄRGI – eirates valija arvamust.
Valimisliidud pole küll lubatud Riigikogu valimistel, kuid.... kui luua Riigikogu valimistel MTÜ Valimisliit üksikkandidaatidest - oleks ka see MTÜ.
Siis kanduksid ka üksikkandidaatide üle kogu riigi kogutud hääled ühte ühiskatlasse. Praegu kandideerivad üksikkandidaadid vähestes ringkondades. Arvestades rahva negatiivset suhtumist parteidesse (JA PARTEIDE suhtumist rahva tahtesse) – oleks sellel üksikkandidaatide MTÜ Valimisliit kandidaatidel hiiglaslik menu ja üksikkandidaatidel arvestatav tulemus valimistel.
Parteid-erakonnad on MTÜ – ja Vlimisliit oleks MTÜ. Partei MTÜ erinev kohtlemine Riigikogu vaimistel Valimisliidu MTÜ-ga (mõlemad oleksid MTÜ-d) oleks rikutud Põhiseaduslikku võrdse kohtlemise printsiipi... Pole ju alust eelistada üht MTÜ-d võrreldes teise samasuguse. MTÜ-ga
Selline keelamine on VASTUOLUS PS-ga ja vaidlustatav Riigikohtus, sest – Valimiskomisjon tegutseb selle seaduse järgi,mis on kehtiv, kuid seda, et see Valimisseadus on vastuolus Põhiseadusega – seda Valimiskomisjon EI ARVESTA-OTSUSTA.
Öeldakse küll – miks üksikkandidaadi ei organiseeru parteisse või ei organiseeri uut parteid!
Meie praegused parteid on niivõrd korrumpeerunud, võimu-ning rahaahned, kes ei arvesta rahva huvidega - seetõttu ei sobi meie parteid üksikkandidaatidele, sest nad ei arvesta rahva huvidega. Meie parteide peaeesmärk on võimu- ja rahaahnus – mis ei arvesta riigi ja rahva huvisid.
Muuta meie parteid riigi- ja rahva huvisid arvestavaks... see on praeguste parteide tagatubade olemust arvestades –utoopia ja selle muutmine võtaks aega aastakümneid..
Luua uus partei? See nõuab liiga palju raha ja aega. Arvestades Respublica negatiivset näidet – on peletanud rahva usu sellistesse ettevõtmistesse.