Ministrid paigas
Meie Riigikogud ja valitsused on kokkuvõttes kas rumald; on nende nõunikud rumalad; või on nii riigikogulased kui ministrid targad ja kavalad ning kasutavad oma ametipositsioone ära isilikuks ja oma parteide rikastumiseks. Nad ei arvesta riigi ega rahva huvidega, vaid suur-bandedena koorivad rahvast, arvestamata rahva olukorda ja rahva võimalusi. Spetsialistid igal alal.
Mis sunnib sedasi arvama?
Meie võimulolevad parteid pole Eestis keskklassi suutnud luua 20 aasta jooksul. E.Ergma väitel on meil 91% vaeseid ja ülivaeseid ning 9% rikkaid ja ülirikkaid inimesi - keskklassi meil pole. Kas asi on selles, et üle poole rahvast on joodikud, luuserid e. Lumpen - nagu mitmekordne minister Rein Lang väitis? Kuna selle aja sees pole keskklassi tekkima hakanudki, siis kaldun arvama, et pigem on ministrid-riigikogulased Lumpenid – kes oskavad kõike – aga tegelikult peale retoorika riigivalitsemisest ei tea nad midagi.
Nüüd on ministrid kinnitatud. Mida neist arvata?
Ken-Martti Vaher olümpiavõitjaks kiirjooksus ei hakka (kuigi partei käsul võiks ju hakata-olla). Ta hakkas siseministriks. Tema esialgne kava – tuletõrje ja politsei tööle põhiliselt ühiskondlikel alustel–selles on iva sees, seest 1. EV ajal oli Vabatahtlik tuletõrje üpris laialt levinud ja heal tasemel. Arvestades pidevat päästjate ja politseinike koondamist, nende palkade vähendamist – tahetakse kogu töö viia ühiskondlikele alustele, jättes alles vaid kõrgepalgalised Politsei-Päästeameti JUHID. Hoopis eetilisem ja moraalsem oleks see, kui minister ise ja pool ministeeriumit töötaksid palgata - ühiskondlikel alustel. Need aga, kes tegelikku tööd teevad ja oma tööga seavad oma elu ohtu – neid tuleks tasustada väärikalt. Elanikkonna sisekaitse ei ole vajalikul tasemel kui kasvõi ligi pool tööst tehakse erialase ettevalmistuseta inimeste poolt ühiskondlikel alustel.
Jürgen Ligi teeks rahvale neurokirurgna tõesti vähem kahju kui rahandusministrina. Neurokirurgina kannataks tema läbi sada-paarsada inimest, rahandusministrina kannatavad aga sajad tuhanded inimesed. (Majandus)geograafina leiaks ta kahjustatud ajupoolkerad ülesse, aga rahanduses ei piiisa poliitilistest otsustest. Kui sai teatavaks Euro kehtestamine meil –kinnitas ja kinnitab Ligi siiani, et Euro tulek hindasid ei tõsta (kuna partei võttis sellise poliitilise otsuse vastu). Tegelikkus näitas aga hoopis vastupidist – hinnad tõusevadsiiani aina edasi siiani. Seoses Eurole üleminekuga ei viitsitud õppida meie lähinaabritelt – soomlastelt (nende kogemustest). Liiast on ka meil 1-2-eurosendiste käibelevõtmine. See on liialt tülikas. Nende sentide valmistamine ja nendega opereerimine on kallim nende müntide vermimisest. Soome loobus nende müntide kasutamisest. Rahandusminister kiitleb sellega, et mõned kaubad on meil odavamad kui teistes Euroriikides. Seda ta aga justkui ei teaks, et meie palgad-pensionid on kordades väiksemad kui teistes riikides. Tema rahandusalaseid ettevõtmisi ei oska kommenteerida, kuna pole sellel alal asjatundja.
Endine Välisminister, siis Justiitsminister ja nüüd Kultuuriminister Rein Lang pidavat kõva käega kuluuris asjad paiks panema. Sellest ta vaevalt aru saab, et kuluuri ei vii edasi mitte kultuuriminister vaid seesama –tema poolt Lumpeniks nimetatud rahvas. Kultuur ei ole mitte ainult tippmuusikud-maalijad-skulporid... Meil ona sajandivanuste traditsioonidega rahvakunst.
Kaitseminister Mart Laar. Kaitseminister ilmselt ei peagi oskama pumppüssiga ümber käia ja märklauale pihta saama. Peaasi, et ta lapsena ja täiskasvanuna on palju sõjamänge mänginud. Poliitmaastikul on ta kaua keerelnud. See koht on meil sisuliselt au-amet. Õnneks on meil asjatundlik-tugev kaitsejõudude ülem.
Justiitsministrist Kristen Micaelist juristina pole kuulnud. Minu teada sukeldus ta peale kooli kohe poliit-mängudesse, aga ega poliitik peagi teadma –mis on töö tegemine. Fakt on see, et edaspidi tulevad poliitiliselt korrektsed seadused, mis ei pruugi Põhiseadusega vastavuses olla, sest minister on poliitik – mitte jurist. Poliitika on neile aga tähtsam igasugusest seadusest – pealegi – seadused annab kohendada oma poliitika järgi.
Keskkonnaminister Keit Pentus – ka otse koolipingist poliitparketile. Oma intervjuus ütles ta, et ta just otse Keskkonnaministriks ei pürginud –tal oli ükskõik millise ministeeriumi etteotsa hakata. Ta saab ükskõik millise ministeeriumiga hakkama. Väga raske tema kohta midagi öelda –aeg näitab.
Heli-Valdor Seeder, Juhan Parts ja Hanno Pevkur jäävad varemjuhitud ministeeriumite etteotsa. Vaevalt, et midagi nendes ministeeriumites midagi uut toimub – ilmselt läheb kõik vana rada.
Endine Kultuuriminister Laine Jänes-Randjärv saab Riigikogu esimehe asetäitjaks. Kõrge koht, mis erilisi oskusi-teadmisi ei vaja.
Kuna Valitsuse moodustasid samad parteid –mis eelmisegi valitsuse, on raske arvata, et Valitsuse töös muutusi tuleb.
Samal teemal Ministrid? http://leopall.blogspot.com/2011/03/ministrid.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar