Riigi - rahva kurnajad 3 ?

Riigi-Rahva kurnajad 3
Mis iseloomustab veel „kurnajaid“?
Riigikogu koosneb 101-st kõrgelt tasustatavast liikmest. Ometi on elu näidanud seda, et üle poole riigikogulastest tegelikult oma tööga ei vääri mitte kõrgemat tasu kui alampalk, ehk teisisõnu nad teevad tööd mitte rohkem kui koristaja-kojamees. Riigikogulastest pooltele kojameestele 15-kordset kojamehe palka maksta on ikka liiast (lisaks veel hüvitised-soodustused). Riigikogulastele makstakse töö eest arvestusega, et nad töötavad 24 tundi ööpevas ilma puhkepäevadeta aastaringselt (kuigi sama töötasu jookseb neil ka 4- 5 kuud puhkusekuud aastas). Lisaks saavad vaesed riigikogulased veel tuhandeid Eurosid kuus erinevaid hüvitisi ja erinevates RAS juhatuste liikmete nimekirjas olemise eest...
Tänases Delfis ütleb Riigikogu esimees Ene Ergma, et meil pole võimalik kehtestada astmelist tulumaksu, kuna meil pole 20 aastaga suudetud luua keskklassi, sest 91% teenivad kuus 300-1300 Eurot ja vaid 9% teenib rohkem.
Ene Ergma jätab mainimata (või ei tae), et meie elanikes umbes 60% teenib 272 Eurot kuus, umbes 25% elanikkonnast teenib 272-500 Eurot ja 6% 500-1300 Eurot ning 9% üle 1300 Euro kuus. Muidugi kuuluvad sellest palgast veel maksud maha arvestamisele.
Toompealased ei käitu rahvaga suhtlemisel ja rahva suhtes nagu rahva juhid, vaid justkui bandiidibanded, kes on saanud kätte ohvrid ning pigistavad ohvritelt endile saaki välja. Ohvrite seisukord ja saatus neid ei huvita – peaasi on - neilt võimalikult suur noos kätte saada.
Peale meie valimiste toimimise on lahti läinud „lehmakauplemiseks“ See lehmakauplemine tähendab seda, et parteide vahel hakkab võitlus koalitsioonivõimu pärast ning koalitsiooni liikmete vahel selle üle – missugune kolitsioonipartei millise haldusala (ministeeriumi) enda valduse alla saab. Lisaks sellele - kes poliitikutest millise ministriportfelli saab. Kusjuures ministriks määramisel pole olulised mitte kandidaadi oskused-tedamised-kogemused, vaid kokkulepped. Kokkulepete puhul on määravaks asjaoluks jaotatud haldusala; ja haldusala ministri määrab vastava partei tagatuba oma lemmiku meeldivuse või poliitiliste teenete järgi. Nii oli Sven Mikser kunagi kõige noorem kaitseminister(ise isegi sõjaväes käimata).
Nagu näha – osutusid (parteide poolt) tagasivalituiks Riigikokku enamus Riigikogus varem olnuist (paljud isegi juba kolmandat korda). Praegu ollakse arvamusel, et Toompeal jätkub vana koalitsioon (Refid ja IRL). Koalitsioonis võidakse koos olla, kuid tulised kalused tulevad selle üle – kes ja kui suure osa saab RIIGIPIRUKAST. Kaklus võimkondade jaotamise ja ministrikohtade pärast alles algab.
Kord reformar peksis kesikut
Kes teab, mis tulu sellest saada ihkas,
Võib olla, et ta kesikut vast vihkas –
Või vaigistas ehk muidu südant võimukat
Ta oli kesikust tugevam ju palju.
Mis tegi aga kesik –hoobi sai ta valju-
See oli tarvis kätte tasuda, kuid-
kuidas õiendada kangemaga,
Ei või ju vastu hakata... http://leopall.blogspot.com/2010/05/kesk-punik.html


K O M M E N T A A R E
Mõningaid Delfi kommentaare seonduvaga.
Kommentaator „dr.Ehkin, häärebune“.,..Iga Eesti õigusriigi erakonnastunud kamba-, karja- ehk partokraat tahab meritokraatlikku korda, et ise elada kõike jagades ja kõiki valitseda. Aga kahjuks nagu alati välja tuleb, ei piisa valitsejal, kes ise ennast valituks sokutab ning isetehtud valimisseaduse järgi valituks osutub, võimu-jõudu enesevalitsemiseks. Võimu ja mõistust ei anna juurde ka kodumaised ja piiritagused tutvused, haridus, parteipilet ja kohalike seadusandjate, oma kambale allutamine. Ka sisseostetud ja hästitasustatud ehk kohalikud erivajadustega "talendid" ei aita andetuil juhtida riiki, kuna kõik nad pole andekad ja iseseisvad ega kanna kõrgeimat võimu nagu terved inimesed. Tahe kuuluda priviligeeritud koorekihti, eliiti, hukutab valitsevaid karjääripartokraate kuna kõik, mida nad selleks teevad, jääb alati teoreetilise mängu tasemele. Kui eliidi tegevuses jokk, siis ongi intelligedi karjääri tipp seal, kust edasi minna - areneda ei saa. Kellel mälu kehv, elab tulevikuta ja üritab hakkama saada augus, millest pole ka targal, kes kõike ei tea, redelita tagasiteed. Karjerismi põhjus on idee fix - haiguslik nähtus HMP. Nagu alati põevad bürookraatlike, jural püsivate riikide valitsejad, naaberriikide "tarkadelt" saadud ahvide tõbe - Häda Mõistuse Pärast..... Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist. Meritokraatial on sarnasust sotsiaaldarvinismiga.
Meritokratlik süsteem viib revolutsioonile, kus massid kukutavad eliidi, kes on muutunud ülbeks ega hooli rahvast....
Kommentaator „Mnjah“...Samas. NSVL ajal oli nii mõnigi asi parem kui meie praegusel ajal. Eelistatuks klassiks oli NLKP, selle järel oli priviligeeritud klassiks LAPSED. Laste suvelaagrid, huviringid, vabaajaüritused, õppevahendid olid tasuta. Nüüd on lastele-vanematele need asjad tasulised ja mitte väikese raha eest. Väidetakse, et meil pole selleks raha! Aga miks? Lapsetoetusi saavad miljonärid samas suuruses kui pered, kus nälg on majas. Paljud emad saavad kuus emahüvitist kuus sama palju kui paljud töötajad saavad palka poole aasta töö eest. Kuidas jätkub meieriigis samasuguseid hüvesid-hüvitisi parteidele nagu NLKP Pollitbüroo likkmetele meie väikeses riigis 4-5 parteide liikmetele, riigikogulastele ja parteide tagatubadele? Aga lastele enam raha ei jätku.

Kommentaar „Minu arvates“ ...on suur viga, et RK-laste sissetulekud ja hüved (ca 75 tuhat EEK/kuus) on tõstetud sellisele tasemele, mis jätab tavakodaniku (ka võrdlemisi head palka saava), täiesti kõige alumisele pulgale. Sinna pulgale jäävad ka kõrgelt haritud inimesed, kes teevad hästi oma erialatööd, kuid kes ometi on palgatöötajad, mitte ettevõtjad. Lisaks palgale on riigikogulastel praktiliselt kogu suvi (ca 4 kuud) töövaba, kuid palk säilib (paradiislik, kas pole?), RK-lastel on ka võimalus istuda mitmete juhatuste ja volikogude toolidel, millelt lisandub kopsakas tasu, neile kompenseeritakse autoliisingud, välislähetused, bensiin, korterikulud jne. jne.jne...
KAS SELLINE SEISUSLIK KÕRGTASE EI HAKKA TUNDUMA MAISE PARADIISINA ÜLEÜLDISE TÖÖTUSE JA VAESUSE FOONIL(??), kus lapsed on kohati näljas ja inimesed väga raskes majanduslikus olukorras? Kas mitte Eesti sugune vaene riik ei ole tõsiselt üle pingutanud majanduslike hüvede loomisega RK-lastele?
Eelpool öeldut ja praktilist asjade kulgu arvestades, on selge, et põhiliselt pürgitakse RK-sse MAJANDUSLIKKU HEAOLU SAAVUTAMA, MITTE POLIITIKAT TEGEMA JA VASTUTAMA, millest on tulnud ka 'poliitbroileri' mõiste, mis tähistab noori hariduseta ja kogemusteta inimesi, kes püüavad vanadele poliitikutele pugedes haljale oksale saada ja sinna ka jääda. On ju näiteid mitmeid igast erakonnast ja on ka neid kes tegeliku kõrghariduseta istunud RK pingil 12 aastat järjest(!). Sinna maisesse paradiisi püüdlevad ka noored beibed, kes teatavad mikrofoni ees süütult, kui väga nad soovivad 'Midagi Eesti heaks teha....'
Naerukoht, kas pole?
RIIGIKOGU HÜVED EI TOHIKS OLLA SELLISES KÕRGUSES, MIS TEKITAKS VAID MAJANDUSLIKKE HUVE. TÕELISED TEGIJAD JA OSKAJAD, KES TÕEPOOLEST SOOVIVAD MIDAGI MUUTA TULEVAD KOHALE KA SIIS, KUI RAHAKOTTI PÄHE EI KALLATA!
See hoiaks ka poliitbroilerlust raamides ja üldse mõjuks tervendavalt kogu riigi poliitilisele kliimale.
Rohkem keskenduda vastutusele, aruandlusele tehtud tööst, ja tagasikutsumise võimaluse loomisele. Siis pääseks ja jääks RK-sse põhiliselt oskajad ja südametunnistusega inimesed, mitte tühikargajad, ahnurid ja nägude tegijad.