reede, 14. jaanuar 2011

Reaktsioon Jüri Saare artiklile

Jüri Saare artiklile Valimisseaduse muutmise vajaduse kohta (üle sajakommentaari) esines järgmisel päeval riigikogulane Tõnis Kõiv arikliga.
„Tõnis Kõiv, Reformierakond . www.DELFI.ee 13. jaanuar 2011 08:25
Tänane valimisseadus sündis iseseisvuse taastamise järel konsensuslikust eesmärgist luua kaasaegne parlamentaarne demokraatia. Kui nüüd on ühiskonnas tekkinud mingid muud soovid, siis tuleb neid järgmises parlamendis arutada.
Päris täpselt ei ole aru saada, kas on soov pöörduda tagasi nõukogude aegse ülemnõukogu mudeli juurde, kus iga saadik oli omaette partei, või soovitakse liikuda tänaselt süsteemilt pigem Läti-laadse küllaltki dünaamilise, et mitte öelda ebastabiilse poliitilise süsteemi poole, kus igaks valimiseks tekivad uued parteid. Oluline on, et põnevate vormiotsingute käigus sisu kaotsi ei läheks. Sisulised lahendused majanduse kasvu kiirendamiseks, perede toetamiseks, turvalisuse suurendamiseks ja hariduse kvaliteedi parandamiseks on täna Eesti jaoks kõige tähtsamad.“
Arusaamatu on tema viimane lause – mis on sellel ühist valimisseadusega? Valimisseaduse mittevastavusest Põhiseadusele on korduvalt arutusel olnud juba aastat kaheksa, kuid üksikutest artiklitest asi kaugemale pole jõudnud. Asjaomased instantsid (Riigikogu, selle Põhiseaduskomisjon, Õiguskantsler...) Ignoreerivad seda teemat ja ei tee väljagi, et mingit probleemi RK Valimisseadusega oleks olnud. Seda sellepärast, et neid (parteisid-valitsejaid) rahuldab praegune Valimisseadus, sest see aitab neil säilitada oma võimu, kujundada võimu oma soovi järgi ja hoida Rahvast võimust hästi kaugel, tehes võimatuks rahval olla riigi peremees. Mida tähendab T.Kõiv´i järgmine lause :“ Kui nüüd on ühiskonnas tekkinud mingid muud soovid, siis tuleb neid järgmises parlamendis arutada...“ Ühiskonnas on ammu tekkinud soovid demokraatlike valimisseaduste järgi. Huvitav, et seda kuuleb ta esmakordselt. Kui ta loeks meie ajalehti, siis oleks ta sellega ammu kursis. Pigem on see riigikogulase tavaline nipp – teeselda, et polnud sellest probleemist midagi kuulnud, ehkki sellest onjuttu olnud aastaid. Selge on see, et märtsivalimisteks uut seadust vastu võtta ning selle uue seaduse järgi valimisi läbi viia ei jõua. Jäädes ootama seda, et sellega jakkaks tegelema järgmise koosseisu Riigikogu- tähendabseda, et ka jörgmine koosseis „unustab“ Valimisseaduse uuendamise probleemi.
Olen enamvähem kindel, et ka minu kiri „Põhiseaduskomisjonile“ jääb vastuseta, ehkki saatsin selle nii Põhiseaduskomisjoni esimehele Väino Linde´le kuika aseesimehele Evelyn Sepp´ale. http://leopall.blogspot.com/2011/01/kiri-riigikogu-pohiseaduskomisjonile.html
Meie parteid on rahvale näidanud, et nad ei hooli ei rahvast ega riigist - peaasjaks on nende jaoks nende isiklik võim ja raha. Selle nimel minnakse üle laipade - arvestamata rahva arvamust. Rahvast peetakse lolliks lumpeniks, kellega mängitakse ja tehakse igasuguseid pähetulevaid eksperimente mitmetel aladel alates tevishoiust ja haridusest, päästeteenistusest ja politseist. Parteid priiskavad rahva varaga. Igal aastal võetakse sadu miljoneid kroone parteide ülalpidamiseks, sadades miljonites äritsetakse rahva varaga - ja keegi ei vastuta. Parteidel ja riigikohulastel puudub absoluutselt VASTUTUS, rääkimata vastutustundest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar