Meie DEMOKRAATIALÕHNALISED valimised

Valimised küll. aga...
Riigikogu valimised on käivitunud. Raske on väita, et Riigikogu valimised toimuvad - 1. vastavalt meie Põhiseadusele, 2. riigikogulasi valib rahvas, 3. Riigikogu on rahva esindus ja 4. valitutel on rahva mandaat.
1. Meie Riigikogu Valimisseaduse vastuolusid Põhiseadusega on viimasel aastal üpris põhjalikult analüüsinud ja toonud vastuolud välja Eesti Kristlikud Demokraadid koos Rahvulsiku Liikumisega, Enn Oja ja juuraprofessor Jüri Saar. Küsimus J.Saare väidete paikapidavuse kohta Põhiseaduse kohta on küsitud ka RK Põhiseaduskomisjoni esimehelt ja tema asetäitjalt. Põhiseaduskomisjonis on küll kaks (diplomi poolest) juristi, kuid tegemist on poliitikutega – otseselt asjast huvitatud isikutega, kes ignoreerivad seda küsimust, kuna EI TAHA TUNNISTADA vastuolude olemasolu Põhiseaduse ja Valimisseaduse vahel. Selline Valimisseadus on poliitikutele kasulik, kuna hoiab meie rahva võimust eemal. Sellepärast ei taheta seda küsimust üldse puudutada. Samal põhjusel ei tegele selle vastuolu esiletoomisega ka Õiguskantsler ja tema kantselei. Riigi peremees – RAHVAS – ei saa mingil moel Riigikogu korrale kutsuda, ehk teisisõnu – nõuda seaduste Põhiseadusega kooskõlla viimist.
2. Riigikogulaste kandidaatide nimekirjad – keda tohib valida – esitavad parteid (nende tagatoad). Üksikkandidaate on sel aastal ainult alla 5% kandideerijatest, seega pole nende osalus Riigikogus OLULINE mõjutaja. Pealegi, parteide poolt koostatud Valimisseadus on koostatud selliselt, et välistada üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumine.
– Rahva poolt osutus eelmistel valimistel valituks isikumandaadi alusel ainult 10% riigikogulastest (J.Saare artikkel), ülejäänud said Riigikokku tänu parteide poolt koostatud Valimisseaduse (Põhiseaduse vastastele) reeglitele, sealhulgas parteide (tagatubade) koostatud nimekirjale. Rahvas küll esitab poolthääli, kuid 10% valituks osutunud RK saadikutest otsustab rahvas - ülejäänud kandidaatide valituks osutumise üle otsustab PARTEI. Pole ju loogiline, et 10% rahva arvamusest on kogu rahva mandaati andev arvamus, aga 90% arvamusest ei mõjuta rahva mandaadi andmist.
Valimised ja hilisem Riigikogu suhtlemine rahvaga seisneb AINULT selles, et riigikogulaste kandidaadid ühepoolselt esinevad, juhivad, dikteerivad „valijaid“ – neid endid kuulamata, nägemata, nende elu tundmata ja nende soove arvestamata. Puudub dialoog valija ja valitava vahel, sest esineb-räägib ainult kandidaat – teist poolt nägemata-kuulamata. Riigikogu ja valitsus on nägija-kuulja AINULT oma soovide suhtes, rahva soovide suhtes on Riigikogu ja valitsus kurttumm. Seega ei vali riigikogulasi rahvas, vaid PARTEI.
3. Riigikogu ei esinda rahvast, vaid esindab OMA PARTEID. Vastavalt Põhiseadusele ei ole riigikoglane sõltuv oma valijate arvamusest, vaid oma isiklikust (partei) arvamusest – riigikogulane ei esinda oma valijaid (rahvast), vaid oma parteid. Riigikogu on seisukohal: „See nn. vaba mandaadi klausel määrab kindlaks, et Riigikogu tegutseb rahva asemel, on oma tegevusperioodi vältel rahva asemikuks.“ „Rahva asemik“ Toompeal ei tunne rahva elu.
Pealegi – kui riigikogulane eiraks partei arvamust – siis partei lööks ta Riigikogust välja. Rahva huvid riigikogulast ei huvita. Otsustav sõna jääb parteile – mitte rahvale. Riigikogulane hääletab oma partei käsu kohaselt. – Valituks osustumise juures aitab kaasa ka see – kui suure raha eest ja kui hästi reklaamib partei oma (Riigikogus saamatut?) kandidaati reklaamibüroo kaudu, kui suured ja kui palju on tema reklaami-portreesid tänavatel. Kui arukaid-häid sõnu on pr-kontor pannud kandidaadi suhu... Valija pruugib näha valitavat AINULT tänavaplakatitel või televiisoris. Kandideerija ei kohtu ega kuula ära oma „valija“ muresid-soove, sest seda pole kandideerijale vaja. Mille järgi valija valib? Enamus valib parteid, suur osa lähtub partei lubadustest, osa valib kandidaadi portreed , tema tuntuse järgi, (mõnikord) telekas-raadios esitatud pr-teksti või nime järgi.
4. Rahva mandaadi suhtes ütleks nii. Pigem on riigikogulased oma PARTEI iludus-ustavus-deklameerimisvõistluse võitjad, kelle paremusjärjestust aitab osaliselt määrata rahvas. Sõltuvalt sellest, kuidas partei palgatud pr-firma oskab kandidaati reklaamida ning kui ustav on kandidaat oma partei tagatoale – selles on määrav osa kandidaadi valituks osutumisel. Otsustav sõna jääb parteile – mitte rahvale.
Mandaati riigikogulasele ei anna mitte rahva hääled, vaid teda valinud partei tagatoa otsus.

Kahjuks ei saa väita, et et Riigikogu valimised toimuvad - vastavalt meie Põhiseadusele, riigikogulasi valib rahvas, Riigikogu on rahva esindus ja riigikogulastel on rahva mandaat. Valimised on meie riigis kahjuks suures osas demokraatlike valimiste näitlemine.