Eestis on ametnikke suhtarvuna elanike kohta kom KORDA rohkem kui USA-s. Kas meie ametnikkond on selle võrra ka arusaajamad ja inimsõbralikumad? Ei ole. Pigem on paljud neist saamatumad, kuid kindlad oma õiguses ja oma tahte pealesurumises.
2006.a. oktoobris näitas „Pealtnägija“ autorehvide pürolüüsimist reaktoris, kus vaakumis tekkis vanadest rehvidest kütteõli. Kahjuks nägid seda saadet ka Keskkonnaministeeriumi ametnikud. Järgmisel hommikul pitseeriti pürolüüs-reaktori ruum, ruumi omanikku keelati trahvi ähvardusel rentnikke (reaktoriga tegelejaid) ruumi sisse laskmast – kuni erikorralduseni. Hommikul meilis jäätmekäitluse kõrge ametni teisele minsteeriumi kõrgele ametnikule „Las meie elestaarid (Pealtnägijas) staaritsevad, küll me neile mõistuse pähe paneme.“ Kohe anti korraldus algatada väärteoasi pürolüüsi meeste vastu ning trahvida neid 60 000 krooniga. Seega mõjus kahjuks „Pealtnägija“ saade kasu asemel pärssivalt pürolüüsireaktori suhtes.
Keskkonnaministeeriumi ametnikud nõudsid asja vormistamist põletustehasena. Ei aidanud TTÜ õppejõudude kirjad ega ka viited maaimakuulsate teadlaste töödele selles, et tegemist POLE PÕLEMISEGA. Ei aidanud ka viited asja kasulikkusest-progressiivsusest. Selles jäi Keskkonnaministeerium kindlaks – kuigi põlemist pole, on tegemist põletamisega.. Alles mõni aasta hiljem (seoses Eurodirektiivide muutustega) lõpetas KKM pürolüüsi (osalise?) keelamise. Ruumi rendileandjat (kus reaktor seisis) hirmutas KKM niivõrd ära, et keelas reaktoriga tegelejatel ruumi sisenemise (renti tuleb aga ikka maksta!). Reatori lahtimonteerimine ja uude kohta ülespanek oleks nõudnud aga pool miljonit krooni. Nii lendaski üle 800 000 krooni juba kulutatud raha koos projektiga vastu taevast.
Kas oleks pidanud Keskkonnaministeeriumiga käima aastaid kohtutes (Riigikohtuni välja), kulutama veel advokaatidele sadu tuhandeid kroone, ruumi rentimisele (aastas 120 000)?
Kas see ei näita meie ametnike tarkust ja hoolitsust rahva eest?
2007.a.võitis projekt „Ajujahis“ ergutuspreemia 50 000 krooni. Projekti realiseerimiseks paluti Majandusministeeriumist abi ca 1miljon, sest järgnevatel aastatel oleks maksudest riigile laekunud igal aastal paarmiljonit. Majandusministeerim leidis, et eraprojektidele abiei anta. Samas ei seganud see põhjus aidata Sõõrumaa prügielektriaama korstnatesse kanda n-summat.
Projektiga soovitati pöörduda „Eesti Energia“ konkursile. See projekt - seasõnnikust põlevgaasi tootmine, selle põlevgaasiga omakorda gaasi-elekrigeneraatori käivitamine. Projekt sai konkursil hea hinnangu..., kuid. Eesti Energial oli juba käivitatud EKSEKO-ga seasõnnikust kääritamisega biogaasi tootmine, siis teine projekt jäi aia taha. Ehkki pürolüüsides sõnnikut on reaktor umbes 30 korda odavam, gaasi tootmisprotsess on ca 50 korda kiirem. Kuuid alati pole vaja (eriti riigile) seda projekti - toodet, mis on kümneid kordi odavam ja kümneid kordi parem vaadata tuleb ikka raha saajat ka – mis sest, et pakub iganenud ja halba kaupa.
Väljavõte TTÜ teadlase-spetsialisti arvamusest „... Gaasistamise jaam töötleb ümber 2-4 tonni sõnnikut ööpäevas. Kogus varieerub sõltuvalt tooraine niiskusest. Integreerides reaktorit elektrijaamaga, toodetakse ööpäevas ca 10 MWh elektrienergiat ja 15 MWh soojusenergiat. Seadme gabariidid on: laius 2,4 m, kõrgus 2,6 m, pikkus 9-12 m, mis võimaldab selle paigutamist konteinerisse ja erinevatesse seafarmidesse transportimist.
Retsensendi arvates on antud projektis rakendatava unikaalse pürolüsaatori konstruktsiooni, kõrge temperatuuri ja ülilühikese retentsiooniaja tõttu seasõnnikust moodustuvate koksi ja gaasi saagis, gaasi koostis, energiasisaldus ja samuti protsessi energiabilanss ebamäärane.... Sellest hoolimata, ja seetõttu, et suure saagisega põlevgaas kindlasti moodustub, pean retsenseeritavat projekti seaõnniku utiliseerimiseks väga perspektiivseks nii Eestis kui ka mujal maailmas ka siis, kui lisaväärtust ei tekiks“
Keskkonna Investeeringute Keskus ja EAS polnud projektist huvitatud.
Kahjuks on meil asjad seatud nii, et otsustamiseks võimu omavad poliitikud ja ametnikud, keda ei huvita teadlaste arvamus ja asja kasulikkus rahvale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar