Meie Põhiseadus...

Kas Põhiseadus vajab täiendamist?
Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud ligi 20 aastat ning meie elu on kaugele edasi liikunud. Meie Põhiseaduse mõte ja sisu ei vasta ammu sellele, mis meie riigi elus tegelikult toimub. Riigikogulased ja ametnikud tõlgendavad seadusesätteid nii, nagu see nendele KASULIK on – mitte Põhiseaduse mõtte järgi. Paljud Põhiseaduses sätestatud küsimused on aegunud ning vajavad muutmist. Põhiseadus tuleks viia kooskõlla meie TEGELIKU eluga.
Näiteks millleks Põhiseadusesse selline säte, et Riigikogu võtab vastu seadusi? Direktiivid tulevad meile Euroliidust, mis on nagunii ülemuslikumad meie seadustest. Milleks RK-le õigus valida Presidenti – kui nad sellega nagunii kunagi hakkama ei saa? Või siis säte, et riigikogulased ei tohi olla üheski muus riigiametis. See piirab riigikogulase õigust ISE vabalt valida töö ja elukoht, pealegi on nad ju nagunii RAS juhatustes palgal.
Juba Põhiseaduse Üldsätted ei vasta meie tegelikule elule. Muuta tuleks Üldsätete viimane paragrahv lipu osas. Kehtestada tuleks kaks riigilippu –lisaks sini-must-valgele lipule ka Euroliidu lipp.
Üldsätete Pargrahv 1 Kõlaks: „Eesti on Euroliidu osariik, ta on partokraatlik vabariik, kus kõrgema võimu kandjaks on Euroliidu poolt aktsepteeritud partei.“
Pargrahv 4 tuleks samuti muuta, sest mingit võimude lahusust ega tasakaalustatst meil pole. Kogu võim on ju partei (koalitsiooniparteide) käes.
Riigikeele osa tuleks üldse välja jätta, sest see disikrimineerib teisi rahvaid. Tulevad siia ju hiinlased-moslemid-neegrid... Ei saa ju nendelt nõuda kohe eesti keele oskamist.
Parteide rahastamine tuleks Põhiseadusega seadustada. Näiteks – igal aastal eraldada 3-5% riigi eelarvest parteide ülalpidamiseks. Ka Riigikogu moodustamine tuleks usaldada parteidele. Valimistel (õigemini hääletamisel) tuleks anda hääled AINULT parteidele, inimesed määravad kohale aga parteide juhtkonnad. Selline praktika on meil juba üle kümne aasta. Praeguses Põhiseaduses pole fikseeritud isegi see, et meil on PARTEILISED VALIMISED.
Vastutuse küsimus on Põhiseaduses absoluutselt reguleerimata. Põhiseadusesse peaks panema vastutuse küsimuse nii- nagu meil on praktikas välja kujunenud. Umbes nii: „Parteide, valitsuse ja Riigikogu poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest kannab vastutust RAHVAS.
Ka Riigikogu ja Valitsuse põhiülesanded tuleks paika panna nii, et need vastaksid meie tegeliku elu ja olukorraga.
Esimene Riigikogu põhiülesanne on muidugi riigikogulaste ja valitsuse heaolu pidev tõstmine sõltumata riigi olukorrast..
Teine Riigikogu Põhiülesnne. Mäletate, aastat kümme tagasi põhjustas furoori Evelin Sepp´a paljastatud naba Riigikogus. Nüüd enam tema naba nii veetlev pole ning Riigikogus (kuuldavasti) ta seda ei paljasta. Kuid tema eeskuju oli nii nakkav, et sellest nakatusid nii Riigikogu kui Valitsus. Nüüd on see muutunud RK ja Valitsuse teiseks põhiülesandeks. Kui palju nad teine-teise naba uurivad, seda ei oska öelda. Nende põhiülesandeks on meie riigis ikkagi OMA NABA imetlemine, mis vajaks kindluse mõttes seadustamist.
Seoses järgmise Riigikogu koosseisust algava riigikogulaste abide institutsiooniga tuleks Riigikogu tegevus reformida. Riigikogu ülesandeid-funktsioone täidaksid riigikogulaste abid Riigikogu juhatuse valvsa pilgu all, siis jääks riigikogulastel aega oma kahe põhiülesannete täitmiseks.
Täiendusi-parandusi on kindlasti veel.
Riigikogu peaks välja kuulutama Põhiseduse täiendamiseks ettepanekute kogumise.