Miilitsast....

Sao-dest.
Praegused 20-aastased ja nooremad pole Eestis elusat Miilitsat näinud (vähemalt vormis mitte). Ometi on enamusel nendest kujunenud veendumus, et Miilits oli ENSV-s KGB tallalakkuja, vähese mõistusega truu käsutäitja, kes teenis kannuseid NLKP ja venelaste ees. Seda veendumust on neile emapiimaga sisse söödetud. Paljud noored süüdistavad isegi vanemaid, et need elasid normaalselt ENSV-ajal. Selle tõttu paljud noored isegi vihkavad vanemaid. Neil on välja kujunenud omapärane kujutelm ENSV-st kui kurjuse riigist,nad ei saa aru, et ENSV viimastel aastatkümnetel elas Eesti rahvas üpris normaalset elu. Praegu on Eestis 3-4 suurparteid, kes on sama ambitsioonikad kui siis NLKP. Nii võib öelda, et neie rahvas on 3-4-kordse rõhumise all võrreldes ENSV ajaga.Võib julgesti öelda, et NSVL ajal hooliti rahvast rohkem kui praegu.
Jätame poliitika. Seda on teistes blogides küllaldaselt analüüsitud. Keskendugem SaO-aegadesse ja teeme mõningaid võrdlusi ka Politseiga.
Käibearvamustest.
ENSV aegne Miilits on „vene ment“ ja praegune politseinik on „Eesti Polla“. ENSV Miilits oli KGB käsilane, ehkki olid erinevate ministeeriumite alluvuses. Eesti Politsei on sõltumatu Kapost, ehkki kuuluvad ühe ning sama ministeeriumi alla. ENSV Ment oli loll kui saabas, ehkki üle 90% uurijatest oli kõrgema haridusega (sealhulgas TRÜ): teistest Mentidest üle 90% kas NSVL Siseministeeriumi Tallinna Miilitsa Erikesskkooli kasvandikud (Nõmmel) või NSVL Siseministeeriumi Akadeemia lõpetanud. Politsei on tark ja hooliv, sest erihariduse saavad - Paikuse Politseikkoolist ja Sisekaitse Akadeemiast. Karjeriste, puupäid ja oma mundrivõimu – üleolekut tavakodanikust (mida madalamal ametikohal – seda rohkem) näitavaid oli nii imiilitsas ja on ka politseis.
Kui vaadata Miilitsate ja Politseinike peamisi ülesandeid –võitlus õigusrikkumiste ja kuritegudega ning eelkõige kuritegude preventsioon – oli/on see mõlemil asutusel sama. Kummalgi neist polnud/pole ülesandeks tegelda poliitiliste liikumiste - nuhkimiste-kuritegudega. Mõlemad tegutsesid/tegutsevad seaduste alusel, mis pole nende endi tehtud. Kui poleks olnud miilitsat, kes oleks siis kaitsnud elanikke varaste, röövlite, vägistajate, tapjate ja teiste kurjategijate eest? Paljudele ei meeldi see, et Miilitsas teenisid eestlased. Mina ei arva, et meil oleks miskit moodi asjad paremaks teinud see, kui ENSV Siseministeerium oleks koosnenudvaid venelastest, tatarlastest, usbekkidest ja kasahhidest. KGB-l oli oma agentuur ja Miilitsatel oma agentuur, kusjuures andmeid agentide kohta ei avalikustatud kungi teine-teisele – see oli rangelt salajane. Sama süsteem toimib ka Kapo ja Politsei vahel. ENSV Siseministeeriumi alluvuaes olid ka Kinnipidamiskohad (vanglad) ja Valveteenistus (signalisatsioon, partei- ja riigorganite valve). Eesti Siseministeeriumi alluvuses neid pole. Signalisatsioonisd ja valvuridon eraturvafirmade hallata, Vanglad on Justiitsministeeriumi alluvuses. Miilits oli samasugune repressiivorgan nagu on Politsei praegu.
Olümpiapronks Bruno Junk oli pensisonini SM-is „ Kainestusmajade ülem“, Rahutuuride kangelane Ants Väravas oli Riiklikus Autoinspektsioonis, mitmed NSVL-s arvestatavad maadlejad teenisid Siseministeeriumi alluvuses. Kas see vähendas nende sportlike saavutuste väärtust või tegi nad KGB tallalakkujateks?
Eesti poleks nii veretult iseseisvuse saavutanud, kui Lisaks Vaino Väljasele ja Arnold rüütlile poleks meil KGB-s eestimeelseid inimesi, Marko Tibar (siseminister) ja peaaegu kõik eestlastest miilitsad olid Eesti iseseisvuse poolt (suruti massilise kolleegide tegutsemisega rahumeelselt maha ka venemeelsed NSVL lagunemise vastased). Arvataval kriitilistel hetkedel oli toetamas (terve päeva) eestimeelset Ülemnõukogu Toompea rõdul ja koridorides umbes 100 miilitsat.
Kuritegevus on tunduvalt kasvanud võrreldes Miilitsa-ajaga. Tapmine oli vabariigis erakordne sündmus. Neid oli 4-10 tapmist aastas, mis panid kogu Vabariigi kriminaaljälituse tööle.
Kuritegude varjamist oli Miilitsa-ajal ja on ka praegu. Kummal ajal seda rohkem oli/on – ei saa võrrelda. Kuritegude toimepanijate ametlik avastamisprotsent kõikus Miilitsa-ajal 95-99% vahel, nüüd kõigub see 50-60% vahel.
Miilitsa-ajal oli entusiasmi ja kohusetunnet rohkem. Kriminaaljälituses ja uurimises oli harva tööpäeva pikkuseks 8 tundi, enamuse ajast oli tööpäeva pikkuseks 10 tunni ringis, kusjuures ületunde ei kompenseeritud peaaegu kunagi, ei tehtudvahet päevaste töötundide ja õhtuste-öiste töötundide vahel. Näiteks Nõmme inimsööja tabamiseks käisid Tallinas sajad miilitsad öösiti nädal aega (20 kraadi külma) tänavatel liikujaid kontrollimas. Konsevatooriumi ühiselamu Nõmme tee magalates öösel kahe maganud neiu vägistamise järel käisid öösiti pimendatud majas miilitsad öö läbi magalaid kotrollimas – ennetamaks uusi vägistamisi või tabamaks vägistaja...
Aga miks vene Ment on loll KGB tallalakkuja erinevalt targast Eesti Pollast? Kas Ment ja Polla pole üks ja sama Võmm – ainult erineva riigikorra ajal?