Kurb sündmus

Teine – kurb kokkupuude
Teine kokkupuude oli seotud väga kurva sündmusega. 26.08.1990.a.Toimus Pirital ERSP suurkogu pidustused Pirital. Peale peo lõppu läksid lõbusas peotujus 12 ERSP-last jalgsi kesklinna poole. Läksid üle Pirita silla piki sõiduteed, jõudsid sillast ca pool kilomeetrit kõnnitud, kui – neile sõitis otsa sõiduauto ning 3 ERSP-last hukkusid. Kõige vanem hukkunu oli kantseleiülem Ilmar P, teised kaks hukkunut olid alles oma elutee alguses – kaks korda nooremad kui Ilmar (üks neist Eestis tuntud inimeste peretütar).
Neile otsasõitnud autot juhtis noor naine, keda tabas shokk. Ta lahkus sündmuskohalt, kuid toodi paari tunni pärast kodunt ära ning oli Tallinna SAV (Siseasjade Valitsuse) eelvangistuse kambris. Öösel käis sündmuskohal kogenud uurija M.K., kes oli väga korralikult teinud sündmuskoha vaatluse ja fikseerinud sündmuse olulised asjaolud.
Esmaspäeva hommikul andis meie ülem Mart K. Kriminaalasja minule uurida. Kiiresti oli vaja koguda materjali otsustamaks autojuhi vahi all pidamise küsimus. Asjaolud viitasid sellele, et autojuhi peaks vahi alla jätma. Esialgu polnud meil isegi kindlust selles – kes autot juhtis. Otsasõitnud autos oli olnud kaks inimest, noor naine oli sündmuskohalt shokis lahkunud, kuid autos oli ka noor mees (naisterahva hea perekonnasõber). Mees oli Judo-treener. Kumb neist oli roolis otsasõidu momendil?
Asi oli muidugi kurb ja kõmuline. Ikkagi 3 laipa ning kõik ERSP-lased – ja seda veel ENSV ajal... Järgmisel päeval kuulutas ERSP-laste üks liidritest (kes sel ajal oli USA-s), et see kolm laipa on KGB poolt korraldatud ERSP hirmutamiseks. Nagu siis tol ajal (tihti ka praegu) – on kõiges pahas süüdi KGB, olgu kasvõi see, et laps läks pesemata näoga kooli või pissis püksi.... Muidugi oli Kalle Mihkels platsis oma saatesarja jaoks lõiku tegemas.
Samal päeval kuulasin üle mõlemad surma-autos olnud. Nais-autojuhi ülekuulamine kestis üle 3 tunni. Naine polnud veel shokist toibunud – see oli ka mõistetav – ikkagi kolm laipa ja endal väikesed lapsed kodus ema ootamas... Naine jutustas ning vastas küsimustele vaheldumisi nutuhoogudega. Ta ei eitanud, et oli eelneva õhtu jooksul joonud kuni 50 g konjakit (mida kinnitas ka kohtu-med.ekspertiis – alkoholijoove alla 1 promilli). Auto oli enne otsasõitu tehniliselt korras (mida kinnitas autotehniline ekspertiis). Rooli oli ta läinud seetõttu, et perekonnasõber oli joonud rohkem (kuid mitte purjus). Koos kaalusime erinevaid põhjusi – miks see traagiline otsasõit toimus. Naise väitel ei näinud ta enneõnnetust inimesi teel enne, kui need olid tema auto ees 6-10 meetri kaugusel.
Paljud on seisukohal, et kui autjoht juhib sõidukit joobnud olekus – siis ta igaljuhulkõiges toimunus süüdi. Süüdi küll, aga milles? Kas auto juhtimises joobnud olekus või liiklusõnnetuse põhjustamises?
Lihtsustatult. Kui näiteks alkoholijoobes auto juht sõidab peateel ja kõrvalteelt tulnud teine sõiduk sõidab tema autole küljepealt sisse. Peateel sõitnud autojuht on süüdi auto juhtimises joobnud olekus. Liiklusõnnetuse põhjustjaks on aga kõrvalteelt peateel liikunud autole otsa sõitnud (kaine) autojuht...
Kuigi sõitsin igal tööpäeva hommikul sama teelõiku mööda tööle –läksime J.Kallega (ülema asetäitja) seda õnnetuskohta vaatama. Käisime selle teekonna jalgsi läbi, seejärel sõitsime kaks korda aeglaselt sama õnnetuspiirkonna läbi. Kuna kiiret tööd oli seoses selle liiklusõnnetusega üpris palju, siis J.Kalle aitas mind asja uurimisel üpris palju. Palju oli konsulteerimist ka autotehnilise eskpertiisi meestega. Otsustasime rekonstrueerida ning korrata võimalikult kiiresti sündmuse ajale ja oludele võimalikult lähedase situatsiooni.
Me olime juba kindlaks teinud, et õnnetuse momendil oli roolis tõesti naisterahvas. Olime kogunud hulgaliselt informatsiooni nii tema enda kui-ka tema pere kohta. Hinnangud tema kohta olid väga positiivsed. Tal oli korralik maja, korralik pere, väike laps... Leidsime, et pole otstarbekas teda vahiall pidada, sest pole kahtlust, et ta eeluurimisest kõrvale ei hoidu ning uurimist segama ei hakka. Seega koostasin määruse tema vahialt vabastamiseks ja võtsin allkirja elukohast mittelahkumise kohta. Prokurör küll eritise heameelega sellega ei nõustunud, kuid lõpuks ta siiski andis nõusoleku....