esmaspäev, 1. veebruar 2010

Valimiste JOKK

Jokkparteide valimised

Meie parteide valimisloosungid propaegerivd häid mõtteid-ideid. Mida lähemal valimised, seda ingellikemaks muutuvad valitavad. Kui panna konteksti parteide valimisloosungid nende parteide tegevusega, siis jäävad need pigem musta huumori valdkonda. Kui palju uskuda valimisloosungeid?

IRLiit väidab, et õnn pole rahas. Mõte iseendast on üllas ja hea – aga kui vaadata loosungi esitanute tegusid? IRL tõotab rahvast õnnelikuks teha – kuidas? Sellega, et rahval oleks võimalikult vähem raha ja võimalikult vaeselt elaks. Pole kuulnud, et erakond või miljoneid dollareidsaanud Laar oleks lastekodusid või vaeseid suurperesid mõne sendig toetanud – nad ei taha vaeste suur õnne ära rikkuda ja neid rahaga õnnetuks teha. Iseendit teevad aga võimalikult õnnetuks - nende endi rahahulk kasvagu mõõtmatult. Rahvas õitsegu õnnest rahata, Nemad ise on vaeste õnne nimel nõus suurte rahadega kannatama ja õnnetud olema. Miks küll õnnelikud vaeste varjupaigad ja lastekodude lapsed ei aita õnnetuses virelevaid parteijuhte ja riigikogulasi?

Reform viib kauges tulevikus rahva keskmise elutaseme üles sellega, et reformarid ja kõrgemad riigiametnikud hakkavad saama kuupalgaks pool miljonit krooni, ülejäänud rahvas aga sada korda vähem. Vaesed likvideerib nälg ja haigused. Kes halvasti elab – läheb väismaale heale elule ja Eestisse jäävad ainult kõrgepalgalised. Eestisse jäänutel ongi siis keskmine palk maailma tasemel – ja olemegi Euroopa 5 rikkama riigi hulgas.

Keskerakonna “Lubasime teha – TEHTUD”. Kui palju sellest on Keskerakonna tehtud, kas on ka hästi tehtud ja kas on ka õigesti tehtud? See on väga paljus väga vaieldav.

Rahvaliidu - kõigile võrdsed võimalused - tähendab seda, et rahvaliitlastest põllu- ja kalamehed saavad milajrdeid kroone eurotoetusi, mida teised ei saa. Jagajad on ju oma partei liikmed ja jagatakse ikka omadele inimestele kõigepealt ja siis alles teistele. Las teistele jääb lootus, et omadele jagamisest midagi neilegi üle jääb. Aga võimalused on ju kõigil (eba)võrdsed.

Samast klassist on ka SDE üleskutse - „Jokk jätta!” Üleskutse on ilus ja esmapilgul ka hea algatusena mõeldud. Seda sellisel juhul, kui SDE oleks seda loosungit TEGELIKULT KA ELLU VIIA MÕELNUD. Kogu varasema ja järgnenud tegevusega on SDE näidanud, et see oli valimiste jaoks mõeldud hüüdlause, mida ellu viia ei kavatsetagi. Tegelikult ei suudeta, sest meie võimukoridorides on JOKK igapäevane elu. Ilma Jokk´ita läbi ei saa.

Mina saan aru nii - kui sa tõstad loosungi võitluseks mingi pahe-vea vastu, siis püüad ise seda viga mitte teha. Sotsiaaldemokraadid tõstsid loosungi üleskutsega Jokk jätta, aga elavad ise rahulikult Jokki järgi. Miks nad küll arvavad, et Jokk on teiste puhul taunitav, nende puhul aga igati korrektne elunorm?
Alles natuke aega tagasi ütles Andres Tarand – kuna seadus lubab tal Riigikokku kandideerida, siis ta seda ka teeb - ehkki ta Brüsselist ära tulla ei kavatse,. Sama teeb ka teine – Euroopa prostituudid oma südameasjaks võtnud sots. M.Mikko. Kas see pole siis Jokk, kui kutsud valijaid üles ennast valima, ise aga sellele valitavale kohale ei lähe - vaid saadad Riigikokku oma kannupoisi - valijale vahest sobimatu isiku. Eiki Nestor jättis sellele küsimusele kogenud poliitikuna vastamata ja keerutas vastuseks ülistuse SDE-st Brüsselisse saadetute kohta. Varsti koosnevad kõik Eesti omavalitsused samadest Riigikogu liikmetest.

Kogu valimisprotseduur on Jokk. Kandidaat kandideerib valimistel – kogu olemusega tahab Riigikokku! Saab ülekaalukate häältege Riigikogusse sisse, aga sinna ta ei lähe – mujal on tal hoopis lõbusama elu ja saab küllalt pappi. Laseb ennast valida ja saadab siis oma valijad kukele – tema osales valimisshoul ja aitab. Nii on teinud ja vahetunud üle poole viimase Riigikogu liikmetest – pettes valijaid. Kui üle poole Riigikokku valitutest vahetuvad, siis milleks üldse valimised? Jäetagu Riigikogu liikmed parteide määrata. JOKK.
Meil on parteilised valimised ja ükskõik kes partei liiketest istub Riigikogus! Juriidiliselt korrektne oleks siis, kui valimistel osaleks isik, kes Riigikogusse tegelikult ka läheb. Või. Olgu siis valimissedelil ainult partei nimi ilma isikunimeta. Milleks veel isiku nimi – kui see isik Riigikokku ei lähe, vaid läheb mõni teine parteiliige. Praegu otsustab selle, kes Riigikokku läheb – ikkagi partei, mitte valija.

Millest sõltub riigikogulase parteikaaslasega kohtumisel terekäe pigistamise hind (see kõigub mõne krooni ja mõne tuhande krooni vahel).
See sõltub sellest: kui kaugel parteikaaslane elab (võib ka naabermajas elada – seda tihedamini kohtutakse ja hinnalisemad on käepigistused), sõltub sellest, kui palju on kviitungeid kokku saadud ning kui palju jääb 10-st tuhandest kompensatsiooni-hüvitise-esinduskulu saamisest puudu selles kuus. Riigikogu valimisnimekirja järjekorra ( kas viies või saja viies) valivad ikka parteikaaslased, seega ongi need kohtumised – kohtumised valijatega. Sellest siis ka kompensatsioonid-hüvitised kohtumiste eest valijatega (parteikaaslastega)

“Postimehe” andmetel suutis ainult 1/3 riigikogulastest oma 112 tuhat krooni kogu aastasest kompensatsioone-hüvitisi kõik ära nullini kulutada. Umbes kolmandikul jäi sellest kulutuse summast natue järgi, sest olid aeg-ajalt ära ja hüvitist-kompensatsiooni ei saadud maksta riigikogust eemaloldud aja eest. Oli ka neid, kes kompensatsioone-hüvitisi kasutas osaliselt. Mõne riigikogulase auto kulutab sada liitrit bensiini kilomeetrile ja mõni sõidab paari päevaga valijatega kohtudes tiiru ümber maakera.Riigikogulaste Jokk-hüvitised, mis hüvitatakse. Riigikogulaste palgad, hüvitised-kompensatsioonid ja juhatuste liikmetena saadavad meelehead-nimekasutushüvitised on ka Jokk.

Paljud Riigikogu otsused ja KOV-ide otsused tehakse Jokkides, suur osa riigihangetest tehakse Jokkides…. Meie Jokk´id seadused täidetakse Jokk´ilt Ülidemokraatlikus Eestis valitakse isegi presidenti mitu korda - üks isik ühe isiku hulgast – ja valitud ei saa. Jokk.

Valija on dilemma ees – kes neist jokk´ajatest kõige paremini jokk´ib, kui palju nendes jokk´ides tõsi on?
Kõige tähtsam aga – keda saata Riigikokku jokkima! Kelle Jokk on parem, kas Ansipi, Laari, Savisaare, Reljani või Padari Jokk? Valik on suur ja on mille vahel valida. Pole kahtlust, et tulev Riigikogu koosseis jokib samuti kui eelnevadki.
Leonhard Pallon
2007.a.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar