Kliima/kasvuhoonegaasid

"Fossiilkütuste (põlevkivi, masuut ja maagaas) põletamine elektri ja soojuse tootmisel annab suurima osa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist, õhku paisatud tahketest osakestest ning lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Kui CO2 emissiooni arvestuslik kogus ühe ruutkilomeetri kohta on maailmas keskmiselt 157 tonni, Euroopa Liidu vanades liikmesriikides 1320 ja uutes liikmesriikides keskmiselt 1030 tonni, siis Eestis on see näitaja 450 tonni. Põlevkivi kasutamisega seotud CO 2 emissioon moodustab ligikaudu 67% CO 2 koguemissioonist. Võrreldes nii taastuvate kütuste kui ka muude fossiilkütustega on põlevkivi märksa suurema keskkonnamõjuga kütus. Madalam kütteväärtus, suhteliselt kõrge väävli ja ülikõrge tuhasisaldus, mistõttu tekib põlevkivist elektri tootmisel muude kütustega võrreldes märksa suurem keskkonnakahju. Nii paisatakse näiteks Eestis 1 kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg süsinikdioksiidi, seevastu Poolas on see elektri tootmise keskkonnamõju näitaja 0,96 kg, Saksamaal 0,46 kg, Euroopa Liidu keskmisena 0,34 kg ja näiteks Rootsis vaid 0,03 kg. Erisused põlevkivist elektritootmise kahjuks on ka muude keskkonnaheitmete osas vastavalt sellele, milliseid kütuseid või tehnoloogiaid mujal kasutatakse.
Elektrimajanduse tulevikuvisioonid ja vajadused on tänaseks kardinaalselt muutunud võrreldes möödunud aasta kümne keskpaigaga . ELiga liitumisega on tekkinud rida võimalusi, nõudeid, kohustusi ja piiranguid, on arenenud elektritootmise tehnoloogiad. Elektrimajanduse planeerimine on muutunud tehnoloogiakesksest ja looduskeskkonna keskseks.”
On raske vastu vaielda teesile, et põlevkivi-energeetika moodustab keskkonnale suure ohu. Peamiseks “kahjulikuks elemendiks” vastavalt programmile on süsinik-dioksiid. See on moodne ökoloogiline seisukoht. On see väga kahjulik?
Kuid kes selgitaks järgmisi vaieldamatuid teaduslikke fakte.
Vulkaanid purskavad eruptiivseid ja fumaroolseid gaase ning eraldavad seda ka rahulikus olekus - need koosnevad H2O, H2, HCl, HF, H2S, CO, CO2 aurudest. Vulkaan Kudrjavõi Iturupi saarel (saar Kuriili saarestikus) paiskab atmosfääri ligi 50 000 tonni fumaroolseid ja eruptiivseid gaase aastas. Vulkaaniliste gaaside koostises on mõningatel andmetel 15% süsihappegaasi. Seega ainuüksi Kudrjavõi vulkaan paiskab aastas atmosfääri 2,7 mln. tonni СО2. Kokku on maailas ligi 1340 vulkaani, milledest enamus vulkaane on palju võimsamad kui Kudrjavõi. Arvestades isegi sellega, et enamus vulkaane on veealused vulkaanid, heidavad nad atmosfääri igal aastal kokku umbes 3,5 mlrd. tonni süsihappegaasi.
On kindlaks tehtud, et seoses inimtegevusega satub aastas atmosfääri ligi 7 mlrd. tonni süsihappegaasi, enamasti СО2, see on ainult väike osa looduslikul teel atmosfääri sattuvast süsihappegaasist.
Mikrorganismid, taimed ja loomade hingamine, orgaaniliste ainete bioloogiline lagunemine ja teised looduslikud protsessid annavad aastas atmosfääri ligi 200 mlrd. tonni süsihappegaasi, mis moodustab selle osa süsihappegaasist globaalsest ringkäigust, mis on seotud СО 2. eraldumisega. Hingamisel eraldab inimene umbes 11 liitrit süsihappegaasi tunnis. See tähendab, et maakera inimkond eraldab hingamisega aastas umbes 0,8 mlrd. tonni süsihappegaasi. Prognoositav inimkonna kasv 9 milrdi inimeseni 2300.a. toob kaasa inimkonna poolt aastas hingamise teel õhku paiskuva CO koguse umbes 1,2 miljardit tonni. See kogus hakkab lähenema juba inimkonna tehnoloogiliste tegevuste tulemusena atmosfääri paisatava süsihappegaasi kogusele. Kuid ometi ei tule kellelegi pähe mõtet filtreerida inimeste hingamist või - maksustada hingamist. Vaatamata sellele, et inimese hingamisel eraldub atmosfääri veel ka kahjulikku atsetoni. Või ei tule veel praegu pähe? Ehk seatakse ka selles osas kvoodid?
Peab vist Brüsselst küsima.
Süsihappegaasi üldkogus Maa atmosfääris on ligi 750 mlrd. tonni. Seega moodustab seoses inimkonna tegevusega atmosfääri paiskuv süsihappegaasi kogus aastas vähem kui 1 % üldkogusest. Tuleb arvestada sellega, et s ü sihappegaas ei ole maa atmosfääri toimetatud väljastpoolt maailma ega ole tekkinud inimtegevuse tulemusena. Süsinik ja süsihappegaas on Maal juba miljoneid aastaid. Ookeanide pinnad neelavad tohutul hulgal süsihappegaasi. Ookeanides töödeldakse süshappegaas ümber erinevate organismide poolt (molluskid) või erinevate protsesside tulemusena korallriffideks, muudetud / kse inimkonna poolt kasutatavaks inimestele ülivajalikuks kütuseks jne...
Looduskaitsjatel kutsub millegipärast suurimat ärevust esile süsihappegaasi väljapaiskumised atmosfääri, mis tekkib kütuse põlemisel ja mida ei saa ära filtreerida või kuidagi vähendada selle teket põlemisel. Süsihappegaasi teke on vältimatu põlemise protsessi tulemus ja iseloomustab kütuse täielikku ärapõlemist. Ei saa vaidlustada süsihappegaasi hulga suurenemist atmosfääris XX sajandil, kuid see pole endaga kaasa toonud märgatavat süsihappegaasi kontsengratsiooni tõusu atmosfääris. S ü sihappegaasi osa meie atmosf ää ri õ hus on 0,03%, viimase paari k ü mnendi jooksul on lisandunud 20% s ü sihappegaasi, n üüd on siis õhus 0,032% süsihappegaasi, mis stimuleerib taimede kasvu ja seega ka fotosünteesi . Samas ei ole ka veenvaid teaduslikke andmeid selle kohta, et süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemises on süüdi ainult energeetikud.
Vaevalt, et võib teha järeldusi globaalsete protsesside osas planeedil Maa vaatluste põhjal, mida on tehtud süstemaatiliselt 200 aasta jooksul. Elu maal eksisteerib juba miljoneid aastaid. Teooriast on teada, et igal süsteemil võib olla juhuslikke lühiajalisi suuri kõikumisi keskmistest parameetritest. Seega ei saa 200 aasta jooksul tehtud vaatluste põhjal teha põhjapanevaid järeldusi sadu miljoneid aastaid toimuvate protsesside-muutuste kohta.
Miks me oma riiklikes programmides ei püstita ülesannet - kaitsta oma riigi huvisid teaduslike andmete põhjal? Või on Eesti nii väike, et tema häält keegi ei kuule?
Süsihappegaas on Maa atmosfääri hädavajalik komponent. Ta ei ole tehisgaas, vaid oli looduses varem olemas ja seda tekib pidevalt juurde. Mõningate uuringute alusel süsihappegaasi kontsetratsiooni suuremine atmosfääris toob endaga kaasa maapealse floora produktiivsuse suurenemise kuni 90%. Mida enam eraldub süsihappegaasi atmosfääri, seda enam intensiivistub foora-fauna kasv ja rohkem töötatakse looduse poolt ümber süsihappegaasi.
Pole eriti korrektne väide, et praegune inimeste poolt süsihappegaasi paiskamine atmosfääri rikub looduse tasakaalu ja saastab keskkonda.
Teine lugu on orgaaniliste polütsükliliste väävli- ja lämmastikoksiidide emissiooniga atmosfääri. Kuid meil pole vist ilmselt spetsialiste, kes omaks teistest EL liikmetest erinevat isiklikku arvamust. Seepärast ei algata selle kohta sisulist arvamust, vaid paneme oma programmidesse mõttetuid arve ja võrdlusi - muidugi riiklikul tasemel. Reeglid on muidugi reeglid, kuid kas pole see mitte riigi asi neid kehtestada ja muuta? Kes tõstab küsimuse Euroliidus?