Meie Riigikogust

Meie Riigikogust.
Enamus riigikogulastest üksikult võttes tunduvad sümpaatsete ning arukate inimestena. Mõni moraalsem, mõni eetilisem, mõni üksik ka aateline. Piisab aga minna Riigikokku või Valitsusse– siis nende olek ja vaated partei liikmena muutuvad. Riigikogulased hääletavad alati OMA partei tahte kohaselt. Riigikogulased partei liikmena peavad parteide vahelises võitluses oma partei eest seisma ja teisi parteisid halvustama (et oma partei saavutaks ülemvõimu) – see sunnib hääletama nagu partei juhtkond soovib. Iga partei soovib meeldida oma valijaskonnale omamoodi – säilitades oma peaeesmärgi – võimu ja raha jaotamise võimaluse. Selle tõttu muutuvad riigikogulased (keskmise riigikogulasena), Riigi ja Rahva huvidega mittearvestatavateks parteijuhtide mängukannideks.
Meie riigikogulased vastutavad oma valija (s.t. oma Partei) ees. Rahva kui valijate ees riigikogulased ei vastuta mitte millegagi – Isegi Põhiseaduse järgi mitte ja seetõttu ei esinda ka Rahva huvisid. Riigikogulased hääletavad oma partei käsu kohaselt oma partei tagatoa arvamuste järgi – mitte oma arvamuse ja südametunnistuse kohaselt. Rahva soov ja arvamus ei loe neile midagi. Riigikogulastel puudub oma arvamus (mida avalikult väljendada) – jääb ainult partei arvamus, mille nad ühehäälselt heaks kiidavad.
Tundes üleüldist vastutamatust (parteiline vastutus) muutuvad nad parteide juhtkondade mõjutusel automaatseteks – oma isikliku arvamuseta Riigikogus nupulevajutajateks.
Riigikogulased ja riigiametnikud leiavad, et rahvas ja nende (ametnike) alluvad on madalamad kui muru ja neil on õigus rahvaga arvamusega mitte arvestada. Riigikogulastele ja ametnikele jääb alati õigus - sõltumata sellest, kuidas nad seadusi ka oma kasuks ei vääna.