Praeguste Eesti valitsuste tekitatud eetilis-moraalne kahju rahvale on võrreldav NSVL valitsejate poolt tekitatud kahjuga.
Peale Eesti okupeerimist NSVL poolt olid meie okupantidepoolsed repressioonid, mis avaldasid kahjulikku mõju meie rahvale ja maale. Seda kahjulikku mõju rahvale ja edasisele põlvkonnale aitasid leevendada meie lapsi (oma lapsi) kasvatavad lapsevanemad, kes olid üles kasvanud ja kasvatasid ka oma lapsi eetilis-moraalses plaanis, mis oli kinnistunud Esimese Eesti ajal kasvatamisel-kasvamisel saadud eetilis-moraalsete normide alusel.
Venemeelsete valitsejate kohta öeldi alati, et see on okupantide poolt meile peale surutud – ning pole meie rahva jaoks õige kasvatus- teod ning et nende teod ei vääri järgimist kuna see on väär. Nii kasvatati järeletulevale põlvele sallimatust NSVL okupatsioonivõimude vastu, samas säilitades Eestiaegse kasvatuse paremaid ideid. Peale Stalini surma muutus see meil lihtsamaks. Repressioonid nõrgenesid, laienesid demokraatlikud vabadused, peamiseks muutus NSVL poolt üldriiklik venestamispoliitika (NSVL Internatsionalism).
Vaatamata NSVL NLKP venestamispoliitikale õnnestus meie rahvuspoliitikutel läbi suruda meie RAHVUSLIKKU poliitikat ning saavutada mõningaid prioriteete võrreldes teiste liiduvabariikidega.
NSVL lõpuaegadeks oli meil väljakujunenud hea põllumajandussektor, hea-tugev külaelu koos tugevate maaküladega, maailmas tunnustatud- arvestatav tööstussektor.
Eesti laulis ennast vabaks. Rahvas tundis ühtsustunnet. Seda toetas ka toonaste poliitikuhakatiste kinnitus – sööme koos kasvõi kartulikoori – kuid saame vabaks. Saime NSVL-st vabaks. Siis järnes pikkamööda külm duss.
Alguses tundus asiväga demokraatlik olevat. Ühisvara jagati, enamusel lubai kortereid erastada EVP-de eest (isegi värsketel migrantidel ja okupatsioonijõudude ohvitseride peredel). Ainukesena ei saanud erastada oma elamist sajad tuhanded põliselanikud, kellele kohalik võim oli andnud elamispinna nn. „tagastatavates“ majades.
Järgnes kaunis terav võimuvõitlus parteide vahel, kes ei hoidnud tagasi mustust ja värve poliitiliste vastaste mahategemisel – kaotades igasugused eetilis-moraalsed piirid. Need piirid võimuvõitluses pole siiani saavutanud normaalsusega võrreldavat taset.
Kui ENSV ajal sai öelda:
- Tegemist on NLKP-ga – võõrriigi parteiga,
- Moskva ülemused rõhuvad meid, tahtes meilt (meie riigilt ja rahvalt) endile maksimaalset kasumit välja pigistada,
- Moskva valitsejad asuvad kaugel ega tunne meie kohalikke eluolusid,
- Moskva statistika on riigikeskene ega pole alati objektiivne,
- Moskva eetika-moraal on võõrriigi oma ning pole meile vastuvõetav,
- Moskva internatsionalism suretab meie rahva välja ja selle tõttu kaob ka meie rahvaus ja rahvusriik....
- Moskva demokraatia pole tegelik demokraatia, vaid illusioon demokraatiast...
On möödunud 20 aastat Moskva alt vabanemisest. Mis on muutunud???
1. Tegemist on Eesti (oma) rahvusest parteidega, kes võimul olles tegutsevad täselt samuti kui NLKP, meie parteid valitsevad oma rahvast nagu võõrriigi okupandid.
2. Meie parteid tegutsevad analoogselt NLKP-ga, kus soodustatakse oma partei liikmeid ning püütakse saada riigilt-rahvalt maksimaalset võimu, raha – omakasu arvestamata rahvaga.
3. Mei parteide liikmed elavad Toompea-elu ning neid ei huvita meie tavakodaniku elu Eestimaal – peaasi, et nad on VÕIMUL JA SAAVAD JAGADA RIIGIPIRUKAT oma äranägemise järele. Toompealased ei tunne (ega taha tunda) rahva tegelikku elu – elavad Brüsseli mallidejärgi.
4. Meie riiklik statistika ilustab meie tegelikku elu, et näidata meie elu ilusamana kui ta tegelikult on. Näittamaks meie parteide-valitsejate „head tööd“.
5. Meie EL –le tingimusteta allumine viib EL-st sõtuva paljurahvusliku riigini, mis suretab meie RAHVUS-riigi.
6. Meie parteide-valitsejate eetika-moraal ei ole ligilähedane Euroopa ega ka eelmise Eesti aja eetikale-moraalile.
7. Demokraatia asemel valitseb meil sügav partokraatia...., kuigi meie valitsejad väidavad vastupidist.
Kui ENSV ajal olid loo alguses toodud omakasu, rõhumine, rahvaga mittearvestamine.... mõistetavad – miks – kuna tegu oli võõrvõimuga.
Aga nüüd.kui võimul on eestlaste parteid, eestlastest valitsejad...
Meie rahvas eeldaks, et eestlaste parteid-valitsejad oleksid TARGAD, nad hooliksid OMA RIIGI JA RAHVA eest ja nende tuleviku pärast. Viimasel kohal peaks olema parteide-valitsejate omakasu, nad ei käituks hoolimatult rahva suhtes...
Kahjuks praeguste parteide-valitsejate suhtes seda öelda ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar