Kohtute dogma...1

Kohus asus seisukohale...
Peale kohtus antud nõusoleku kompromissi sõlmimiseks võib küll Määruskaebust esitada, kuid seal ei tohi arutleda asja sisu puudutavat otsust, sest kohus ei hakka uuesti asja sisusse tungima. Tuleb põhjendada vaid seda – Millega eksis Kohus kompromissi kinnitades. Millist materiaalõiguslikku või menetlusnormi Kohus rikkus kompromissi kinnitades. Kas lahend asjas on sisuliselt vale või õige – see Kohut ei huvita.
Kohut ei huvita ka see – kui hästi sai Pool aru kompromissi tähendusest. Kostjal oli istungil esindajaks VANDEADVOKAAT – tema pidi kõik selgitama 5 minutiga. Kui vandeadvokaat oli nõrk ning ei teinud asja Kostjale küllalt selgeks, siis on süüdi Kostja ise, kuna ta ei võtnud küllalt pädevat advokaati endale esindajaks-nõustajaks.
Seadus ütleb (tsiviilmenetluse seadustik) § 430. Kompromiss
(1) Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
(3) Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
(8) Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus ütleb TsÜS § 86 (1) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Võlaõigusseaduse § 6. Hea usu põhimõte: (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. (2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
Kostja arvates. Antud nn. kompromiss ei ole tegelikult kompromiss ning on täielikult vastuolus headele kommetele ning tavadele. Seoses sellega tuleks kompromissi kinnitamise määrus tühistada.
Kohus aga ei leidnud selles asjas midagi, mis oleks olnud heade tavade ja kommetega vastuolus. Kas kohtunik oli liiga noor (alla 30 aasta), et ei teadnud asjaolusid, mis on inimestel kombeks ja mis on heaks tavaks? Pigem on kohtud seisukohal, et inimesed ise peavad seda kohtule ütlema, mitte et Kohus peaks arvama hakkama.
Mis oleks siis vastuolus heade tavade-kommetega või hea usu põhimõtetega? Nagu näiteks: - On minu meelest heaks kombeks-tavaks austada inimese enda soovi-arvamust. Kui ikka Testaator-pärija on kümme aastat väljendanud soovimatust pärandada mingigi osa pärandist poolõele (L’le) ja alati väljendanud soovi pärandada kogu vara oma hooldajale K. tütrele... Hea komme nõuab ikka inimese enda (seda enam surnu), viimase tahte austamist.
- Heaks kombeks-tavaks on arvestatada neutraalse ametiisiku – NOTARI arvamust, mitte aga asjast otseselt huvitatud 80-aastase Hageja arvamust.
- Heaks kombeks-tavaks on arvestada spetsialistide – arstide arvamust adekvaatsuse-dementsuse kohta. Need arstid (5-6 erinevat arsti viimase viie aasta jooksul), kes kohtusid isiklikult patsiendiga kui arst-ekspertidega, kes tegid surnule ekspertiisi osaliste haiglate paberite alusel.
- Hea tava-komme on ka uskuda politseinike ja eelnenud kohtu arvamust adekvaatsuse kohta, kui nad kuulasid E-A. Tunnistajana üle advokaadi ning psühholoogi-psühhiaatri juuresolekuta ja arvestasid tema tunnistustega. Süüdimatu ja ebaadekvaatse inimese tunnistusi ei arvestata...
- Hea tava-komme on jälgida ka seda, kas potentsiaalne pärija (poolõde L.) on üldse pärimiskõlblik Pärimisseaduse järgi. § 6. Pärimiskõlbmatus.
Ligilähedasel teemal selles blogis ka: „Õiglane“ kohus http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html
Õiglane kohus 2 http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html
Kas kompromiss on dogma?