Võrdlusi ENSV ja praeguse EV vahel 1

Kõigepealt sellest, et praegune EV on endise EW õigusjärglane. See on osaliselt õige.
Meie Omadireformiga seotud ärastamised, „ausad“ jagamised... Ainult maa ja loodus on meil sama, muutused on omandis, majades-ehitistes- tehastes-elanikes olid suured muutused. Need nn.“tagastamiskomisjonid“ tegutsesid iseendi ja neile maksnud inimeste kasuks – mitte tõe huvides. Seetõttu said kerjustest alusetult miljonärid ja tegelikest miljonäridest meie maal kerjused. Õigus ja õiglus oli sel ajal (käesoleva ajani) - bluff , millega need komisjonid ei arvestanud ega pidanudki arvestama). Tähtsamad olid sugulus-sõprussidemed ja raha – kõik see kaalus õiguse-õigluse üle.
Kuid see pole selle arvamuse teema.
Võrrelgem pigem seda - mis vahe oli/on ENSV-l praeguse EV-ga. Muidugi. Need, kes pole sel ajal ENSV-s elanud ning teavad elust sel ajal Mart Laari-taoliste õpikute ja propaganda lugude järgi – need seda ei usu, kuid mina püüan asja kirjeldada-analüüsida võimalikult objektiivselt.
Vastu vaielda saavad ainult need, kes olid ENSV ajal täiskasvanud ning elasid Eestis.
Mis on siis ühist ja mis on erinevat ENSV ajal olnul praeguse EV-ga?
1. ENSV ajal oli ainujuht ja riigielu korraldaja NLKP (selle poliitbüroo), kellel olid igasugused privileegid. Meie ajal on 4-5 parteid (Reform, IRL, Kesk, Sotsid...) kes valitsevad-juhivad-käsutavad-kasutavad täpselt sama moodi kui NLKP toona. Ainult parteisid ja funktsionäre on rohkem.
2. ENSV ajal oli partei/parteilaste kõrval teine priviligeeritud seisus/kast, kellel oli samuti tasuta haridus, huvialaringid, spordisaalide/paleede kasutamine, suvelaagrid, sanatooriumid...kõik tasuta –meie tulevik – lapsed. Kaasajal on meie riigis priviligeeritud välismaised pangad ja välismaa ärimehed, kes viivad Eestis teenitud kasumid maksuvabalt oma riiki ja ärimehed, kes kasutavad ettevõtete dividende endi kasuks maksuvabalt. Lastel on huvialaringid, spordisaalide kasutamine, lastelaagrid tasulised. Paljudele lastevanematele käib see tasu üle jõu.
Ensv ENSV Ülemnõukogu ja meie Riigikogu
3. ENSV ajal oli Ülemnõukou saadikuks saamine väjaspool NLKP tahet võimatu. Ka praegu on Riigikogu liikmeks saamine väljaspool parteid võimatu.
4. ENSV Ülemnõukogu töötas perioodiliselt (reeglina kaks istungjärku aastas, istungjärkude vahelisel ajal juhtis alaline esindusorgan – valitav 13-liikmeline ÜN Presiidium). Ülemnõukogu töötas ühiskondlikel alustel (§ 5 Rahvasaadik täidab oma volitusi tootmis- või ametialase tegevuse kõrvalt. Saadikuvolituste täitmine toimub tasuta). Sel ajal säilis saadikul täielikult palk tema põhitöökohal. Lisandusid kompensatsioonid ööbimiskulude eest ja komandeeringurahad. Saadiku sõit ENSV piirides (rong, buss, tramm ja trollibuss) oli tasuta. Käesoleval ajal on riigikogulastel väga hea palk, lisaks soodustused-hüvitised. Tasuta on taksosõit, auto liisimine koos kütuse hüvitamisega, eluasemehüvitised, hüvtiste kompenseerimine kohtumistel riigikogulase poolt valitud valijatega. Neli kuud palgalist puhkust koos kõigi hüvitiste säilitamisega puhkuste ajal...
5. Ülemnõukogu saadikul olid kindlad vastuvõtuajad, mil ta võttis valijaid vastu ning kuulas nende muresid, perioodiliselt kohtus ta valijatega, kus ta andis aru oma tööst Ülemnõukogus. Saadik omas reaalset võimu kohalike võimuorganite üle oma valijate sotsiaalsete murede lahendamisel (elamispind, lasteaiakohad, heakord, tööprobleemid...). Riigikogulased valivad ise kellege, millal ja kus kohtuda ning milliseid hüvitisi-kompensatsioone nende kohtumiste eest nõuda. Pole kuulda olnud, milliseid valijate probleeme riigikogulased lahendanud on.
6. Ülemnõukogu saadi oli vastutav oma valijate ees ja aruandekohuslane oma valijate ees(§ 6, § 20). Iseasi, millise kvaliteediga see aruanne oli. Riigikogulane annab aru ehk oma partei juhtkonnale, sest ta pole kohustatud Riigikogus esindama oma valijate, vaid oma partei huvisid. Riigikoguliige pole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest (§ 62).
7. § 10 kohaselt oli valijatel õigus saadik ennetähtaegselt tagasi kutsuda (vähemalt formaalselt oli see seaduses sees). Ühtki riigikogulast ennetähtaegselt tagasi kutsuda ei saa.
8. Ülemnõukogu saadikud vastasid oma valijate kirjadele, riigikogulastel reeglina sellist kommet (vastata valijate kirjadele) pole.
P.S. AndmedÜlemnõukogu saadikute kohta on võetud NSVL Seadusest „NSVL rahvasaadikute staatuse kohta“. Ametlik tekst seisuga 1.veebruar 1987.a.