Valitsejad ja Töölepingu seadus

Valitsuskoalitsioon: töölepinguseadus muutmist ei vaja
Delfi . 21.07.2011.a.
See arvamus ilmus selle järel kui ajakirjanduses teatati, et alla 1,5-aastast last kasvatav panga naistöötaja vallandati ebaseaduslikult (oli lapsehoolduspuhkusel).
Töölepingu seaduse (TLS) § 93. Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus
(1)Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust...
Miljardeid Eurosid kasumeid teeniv pank sai RANGE KARISTUSE osaliseks (umbes 1000 Eurot). Kas panga juhatus ei teadnud, et selline vallandamine on seadusega vastuollus? Kas pangal polnud võimalik küsida oma kompetentse juristi käest nõu? Juhatus teadis, kuid inimene on panga jaoks mitte midagi maksev mutrikene – kelle õigustega ei pea arvestama. Seaduse rikkumisest tulenev kahju on panga suhtes - olematu kahju. Seetõttu võib tööandja (anutud juhul Pank) sülitada meie seadustele.
Parteid, Riigikogu ja Valitsus on kahtlemata Tööandjate poolel, sest nad saavad Tööandjatelt sponsor-rahasid ning Riigikogu ja Valitsuse suhtes TLS EI KEHTI.
Nad on tõstnudendi tehtud seadustega JUMALUSE tasemele: nende kohta seadused ei kehti ning nad tegutsevad ise oma äranaägemisejärgi.
Ometi peaks nende kohta samuti kehtima TLS. Riigikogulaste väited selle kohta, et nende kohta ei kehti TLS selle tõttu, et nad on rahva poolt valitud – ei pea paika. Seda kinnitavad peale igapäevase praktika ka IRL juhtkonda kuuluvate liikmete kiri MartLaarile http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-mart-laarile-kui-see-on-demokraatia-siis-on-ka-putinism-demokraatia.d?id=49933813 .
Selles öeldakse selgelt välja, et parteide tagatoad eiarvesta isegi parteiliikmete arvamust selle kohta – keda valida parteide poolt Riigikogusse... Kus siis arvestatakse veel RAHVA ARVAMUST????
Miks ei meeldi Tööandjale (Rahvale) see, et TLS ei kehti Valitsuse liikmete ja Riigikogu suhtes?
Kui Töövütja vastutab TLS kohaselt Tööandjale tekitatud materiaalse kahju eest, siis riigikogulaste ja Valitsuse liikmed oma Tööandja (Rahva) ees ei vastuta millegiga. Näiteks sai M.Maripuu selle eest, et jättis mitu tuhat puudega pensionäri kaheks kuuks riiklikult ettenähtud puudetasuta ja pensionita – selle eest sai ta hoopis preemiat 300 000 EEK-i. Analoogseid näiteid on M.Laari, J.Partsi, jt.... enim aga Keskkonnaministrite suhtes.
Riigikogu ei tööta TLS-e, vaid Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi Missugusele Tööandjale meeldiks riigikogulastele alusetult kehtestatud soodustused....
- Riigikogulased ise määravad endile (sõltumata Tööandja arvamusest) palgad, hüvitised, soodustused.
- Tööpäevade pikkuste kestvus tihti mõni kuni mõnikümmend minutit.
- Neil pole ametlikult puhkust, kuid tegelikult on neil neli kuud aastas tasulist puhkust, kusjuures lisanduvad hüvitised müstiliste kohtumiste eest müstiliste valijatega.
- Võtavad Põhisedusevastaselt tasu RAS juhatustes/nõukogude nimekirjades olemise eest isegi nõukogudes/juhatuste istungil käimata.
- Isegi avalikult - pettusega avalikusele vahele jäänud väljapetetud hüvitisi ei pea riigikogulane tagastama.
- Riigikogulastel pole mingit töökohustust, mille täitmata jätmise puhul kasutataks mingisugust sanktsiooni
- TLS kohaselt tähtaegse töölepingu lõppemisel ei järgne mingeid täiendavaid kompensatsioone-soodustusi. Tavariigikogulane saab aga Riigikogu tähtaja lõppedes veel kuue kuu palga (ca 20 000Eurot) kompensatsiooni....
Muidugi põhjusi on tunduvalt rohkem kui siin on ära toodud...

P.S. Siin blogis lähedasel teemal...Paljud pensionärid ja paljulapselised pered väidavad, et toiduks napib raha ja nad toiduks liha ei jõua osta.
- See on tühi jutt. Olgu ise hoolsad ja toitugu tervislikult. Suvi on küllalt pikk, et varuda talveks toitu. Nii võibiga vaene pere suvel koguda metsas värskes õhus olles mitu tünnitäit seeni ja marju. Ka talveliha tünnidesse kogumine pole kulukas. Tarvis vaid viitsimist. Valge liha (linnuliha) on tervisele palju kasulikum kui sea- või loomaliha. Vaesed võivad talveks tünnidesse koguda tasuta näiteks sääseliha – kogudes ja soolates sääsed tünnidesse. Talvel on neil hea valmistada sääse-seene suppi. Pool teeklaasi sääski, klaasitäis seeni, lisada vett – ja ongi toitev supp valmis. Vaesed võivad koguda ka delikatessi talveks. On ju prantsuse esindusrestoranides suureks delikatessiks – konnad. Töötul tuleb vaid viitsida tiigi ääres konni püüda ja need talveks soolata tünni. Seega – kui vähegi viitsimist on – pole probleemi talveks toidu varumisega. Pealegi on need saadused seni tasuta – hiljem see võimalus riigi poolt maksustatakse. http://leopall.blogspot.com/2011/06/riigikogulase-arvamused-soovitused.html
.... Parteide juhid on pigem aferistid, kellede tegutsemise eesmärgiks on võimuvõitlus ja konkureerivate parteide halvustamine-hävitamine, kõige viimasel kohal aga rahva-riigi heaolu.
Vastavalt oma arvamusele jagavad nad võrdeliselt tehtud tööga ka palgaraha. Suuga tehtud suure linna ehituse eest saab raha ämbriga, tegelikult tehtud töö eest saab tasu aga teelusikaga.
Peaasi, et meie riik seisab normaalsetel õiglaslikel printsiipidel.
http://leopall.blogspot.com/2011/06/rigikogulase-oiglane-arvamus-palgast.html

Mõni väljvõte Töölepingu seadusest
§ 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel
(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja;
2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;

(3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
§ 15. Töötaja kohustused
(1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
(3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.