Meid valitsevad diletandid ???

Meid valitsevad oskamatud parteilised diletandid? Profaanid?
Võhiklikkus ja võimuahnus on meie valitsejate juures igapäevanähe. Kui profaanlus oleks profesionalismi sünonüüm, siis oleks meil ehk vedanudki. Profaanlust riigi juhtimisel küll heaks kiita ei saa. Kuna profaanlus valitseb Riigikogus, siis ei saa öelda, et profaanidest koosnev Riigikogu valib professionaalselt hea Valitsuse. Meie taasissesisvunud riik on 20 aastat vana ja on majanduslikus seisus Euroopa riikidest ikkagi mahajäänute hulgas. Elanike elatustasemelt ka Euroriikide viimaste hulgas.
ENSV lõpu-aastatel olid meil heal majanduslikul järjel paljud kolhoosid-sovhoosid, võimas kalalaevastik (T/K Ookean), edukad tehased-ettevõtted (Dvigatel, Norma,, Marat, Pioneer...).
Need killustati, jaotati laiali, parseldati osadena maha, viidi pankrotini ja müüdi sentide eest välismaalastele... Riigi vara ärastati, müüdi tuttavatele võileiva hinna eest...
Millele see viitab? Viitab sellele, et meie (majandus)juhid on saamatud ja oskamatud. Meie parteid pole komplekteerinud Riigikogu ja valitsust asjalikest, oskustega inimestest; meie parteide eesmärgiks pole mitte riigi-rahva heaolu saavutamine, vaid meie parteide/parteilaste isiklik võim ja majanduslik heaolu. Meie Riigikogu ja Valitsus ei oska juhtida riiki ja riigi majandust selliselt, et elu vajalikul määral edeneks.
Nende minu väidete kohta kerkivad kindlasti vastuväited. Kaalume neid väiteid, millega on need väited põhjendatud?
1. Eesti on olnud liiga lühikest aega iseseisev riik, et saavutada vajalikku majanduslikku efektiivsust ja olla majanduses tugeval järjel.
Vaidleks vastu. Saksamaa oli sõja järel 1945.a. laastatud, purustatud tööstusega, sõjahaavades, maksis võitjariikidele kontributsioone... Möödus 20 aastat ja 1965.a. oli Saksa FV majanduslikult tugev tööstusriik, kus vaatamata hiljutisele sõjale elas rahvas tunduvalt paremini kui meie keskmine inimene praegu. Või võtame Tshiili. Salvatore Allende kukutamise järel oli Tshiili suhteliselt mahajäänud agraarmaa. Kakskümmend aastat hiljem astus riik Augusto Pinocheti juhtimisel majanduslikult tugevate riikide hulka.
2. Mõned väidavad, seda, et Riigikogu ei kompleteeri parteid, vaid Riigikogu valib rahvas. Öeldakse küll, et rahvas väärib oma valitsust, kuna rahvas ISE valis selle Valitsuse.
Meie puhul see ütlus ei kehti, sest rahvas ei vali Riigikogu ega ka Valitsust. Parteid (oma etteantud kandidaatide nimekirjaga) ütlevad – KELLE POOLT TOHIB HÄÄLETADA. Valiku teeb partei ise. Kas on mõtet hääletada parteitu üksikkandidaadi poolt, kes on väljaspool parteid kandideerisid? See on meie parteide poolt koostatud Valimisseaduse tõttu ainult tühja tuule tallamine. Seda on näidanud senised üksikkandidaatide tulutud ponnistused. Nn. „Isikumandaadiga“ saab Riigiokku ainult 10-15% riigikogulasi. Ülejäänud ca 80-85% puhul toimivad parteide endi manipulatsioonid (häälte ülekandmine, parteinimekirjad...). Sellepärast koosneb meie Riigikogu valdavalt hallist massist, kelle ülesandeks on hääletad ühtselt nii – nagu partei juhtkond käsib. Riigikogulased ei esinda oma valijate huvisid ega esinda ka rahvast. Riigikogulased esindavad ainut oma parteid ja nende seisukohti. Sel teemal on TMS-is mitmeid arvamusi.
3. Ka Valitsuse valivad riigikogulased e. parteide esindajad endi hulgast. Valitsuse moodustamisel ei vaadata tulevase ministri erialast kompetentsi ega tema oskusi, vaid tema parteilist truudust. Määravaks on tulevase ministri populaarsus oma parteis, tema koht partei hierarhias. Minister aga (koos partei tagatoaga) komplekteerivad ministrile alluvate ametite ja asutuste juhid. Ka siin pole tähtsad erialased teadmised, vaid parteiliine truudus. Enamuses nõunikest valitakse oma partei truualamlikest liikmetest. Nii hakkab Ministeeriumi, ametkonda ja allusutusi juhtima truud partei liikmed, kes ei pruugi majandusharu asjade, arengu ja perspektiiviga kursis olla – kuid nad on truud oma parteile poliitiliselt ja aitavad kindlustada partei poliitilist ja majanduslikku võimu. Parteid ise oleksid ka väga rahul kui neil oleks võtta iga ministeeriumi etteotsa võimekaid spetsialiste OMA PARTEIST. Kahjuks pole igas parteis vastavaid võimekaid spetsialiste. Väljaspool parteid olevaid spetsialiste magusa riigipiruka juurde lasta aga ei saa, seetõttu on parteid seisukohal, et POLIITIK ON UNIVERSAALNE SPETSIALIST IGAL ALAL. Selle, mis poliitikul teadmistest puudu jääb – täidab poliitik oma poliitiliste targutustega. Sellepärast on meie parimad poliitikud hoopis sõnaosavad sõnaseadjad – mitte oskuslikud töö tegijad.
4. Vastuvaidlematult juhib kogu riigi elu paar-kolm parteid (kes on parajasti võimul-koalitsioonis). Koalitsiooniparteide koosseisu muutumisel ei muutu parteide üldpoliitika riigi juhtimisel. Ikka on Riigikogu (parteide esinduse) eesmärgiks „omade võimu- ja majandusliiku ülemvõimu“ kindlustamine. Tallinnas on võimul Keskerakond, Toompeal aga Reformierkond koos IRL-ga. Mõlemi valitsemisel on pisierinevused, kuid üldjoontes on meetodid samad: kindlustada oma partei poliitilist ja majanduslikku võimu, saada suurimat osa riigipirukast, jagada riigipirukat ja kasulikke ameteid ainult omade vahel, tallata valimatult porri oma poliitilised vastased-konkurendid.
5. Ilma kompetentse, asjaliku juhtimiseta ei toimu ka pidevat tulemuslikku arengut. Kas saab aga olla kompetentset juhtimist, kui juhte valivad ebakompetentsed inimesed? ... Riigikogu valivad parteid, Valitsuse valivad parteid (Riigikogu, mis koosneb parteide esindajatest), riiklike ametkondada-ettevõtete juhtkonna valivad parteid...
Olemeharjunud, et iga uus Haridusminister reformib haridust uute tuultega oma näo järgi ja haridustöötajad on tüdinenud poolikute reformide tuuletõmbes tõmblemast. Haldusreformi tehakse 20 aastat, kuid pealkirjast kaugemale pole jõutud. Seadused on vigased, ebaselged, mitmeti tõlgendatavad, kohati vastuolulised... Raudtee ost-müük,Euroopa suhkrutrahvid, Narva elektrijaamade müügikatse...
6. Üks faktor on ka see, et nii meie parteid kui parteilased RÄÄGIVAD suurest vastutustundest ja vastutustundlikust käitumisest. TEGELIKKUSES ei vastuta parteid ega ka parteilased mitte millegiga ja mitte kellegi ees (peale oma parteigenossede). Meie parteide eetiline ja moraalne tase on madal ja neil puudub enesekriitiline meel.
Kes pole nõus minu arvamusega meie parteide-juhtide profaanluse kohta...
Milles siis on asi, et meie riigis majanduse ja rahva heaolu tõus on niivõrd aeglane? Kellest see siis sõltub? Kas ainuüksi rahvast ja rahva töökusest? Minu arvates küll selles, et meie parteid on võimu- ja rahaahned ning ei oska ÕIGESTI riiki juhtida. Igatahes nende oskuses meie riiki juhtida küll erilist tarkust ega tulemusi välja ei paista.
Ansip lubas meid viia viie Euroopa rikkama riigi hulka. Toompealased seda juba on. Kuid riik ei koosne ainult toompealastest, meie rahva-riigi elatustase on viie viimase Euroriigi hulgas. Paljude halbade näitajate poolest oleme Euroopas esirinnas (Aidsi levik, narkomaania, suitsiidid, alkoholitarbimine...). Vajalike-heade näitajate poolest (sotsiaaltagatised, iive, tööhõive...) olemeaga viimastel kohtadel.
Või polegi tegu meie parteide profaanlusega? Ehk on parteid liialt targad ja kavalad? Nad võtavad riigilt-rahvalt kõik mis võtta annab. Riiki juhivad parteid selliselt, et parteidel/parteilastel oleks hea elu neil saadavate paljude sissetulekute-palkade-hüvitiste-kompensatsioonide näol, riigi ja rahva saatus neid ei huvita.

Parteid EI TAHA aru saada http://leopall.blogspot.com/2010/12/parteid-ei-taha-aru-saada.html