Rahvakogu arvamuste nullimine?

Rahvakogu asvamuste nullimine?  

Mind  köitis  nädal tagasi üks teade Delfis. Lootsin seda ja kommentaare lugeda ka teistest väljaannetest, kuid kahjuks kadus see peagi ka Delfi  lehelt. .

Igatahes  oli see teade väga pisike ja lühiajaline. Miks??

Teade puudutas Rahvakogu ettepanekute  arutamiseks RAHVA valikut.

Teatavasti arutab Rahvakogu ettepanekute saatuse üle 500-st isikust koosnev valim rahva hulgast Kes ja kuidas valitakse need 500 isikut RAHVAST esindama. See on VÄGA OLULINE KÜSIMUS. Sellest sõltub suures osas – kuidas hinnata RAHVA poolt esitatud ettepanekuid-arvamusi.

President oma aastapäevakõnes juba andis SELGESTI märku  sellest, kui mõttekas on arvestada RAHVA ARVAMUSEGA. Ta ütles nimelt seda, et RAHVAS EKSIB TIHTI ka oma arvamusega riigivalitsemise küsimustes… Aga seda ta ei leidnud, et VALISEJAD eksivad oma tegudes. Sellest saab aru nii, et rahvas – suur kooslus eksib tihti, valitsejad aga ilmselt ei eksi.

Kusagil pole kirjas – kes  ja kuidas moodustab need  RAHVAKOGU ETTEPANEKUTE  hindajad-arvustajad - 500 RAHVA  ESINDAJAT!!! Kas seda  hindavad  500 juhuslikku inimest tänavalt,  500 asjaga kursis olevat eksperti, 500 riigiõigusteadlast või 500 lüpsjat??    Milles on loo PÜANT? 

Kes ja kuidas otsustas RAHVAKOGU ettepanekute saatuse üle 500 RAHVA esinadja valimise ja  KUIDAS need  valitakse?

Loogiliselt  võttes  otsustas selle valitsus (koos või ilma presidendita?).

Aga miks  otsustati valimi väljavalijaks ning otsustajaks valida Emor?? Arusaamatu. Pole ise  küll analüüsinud Emori tegevust, kuid tulemuste järgi otsustades on ta tihti ja palju oma uurimistes eksinud. Mina isiklikult ei pea seda organisatsiooni erapooletuks uurimise  läbiviijaks Valitsuse suhtes.  

Minu arvates pole ka Rahvakogu tulemuste otsustajate valimi otsustajate koostamine kuigi neutraalne. Muidugi on raske leida RAHVA hulgast neutraalseid Rahva esindajaid, kuid minu arvates on Emor oma valiku suhtes VÄGA  PUUSSE pannud.

 Kuidas siis Emor RAHVA esindajaid valib?

1. Emor  valib juhusliku valimi teel 500 pere/leibkonna hulgast. Kuidas need 500 juhuslikku perekonda/leibkonda leitakse, seda ei tea. Seetõttu ei tea ka seda – kui erapooletud need 500 peret/leibkonda on. Kui pädevad nad otsustama on – kes ja mille alusel seda otsustatakse? Kas loosiga?
2. Nendest 500-st perest/leibkonnast pääsevad Rahvakogu ettepanekute üle otsustama igast perest 1     noorim meessoost pereliige, kes on üle  18  aasta vana,  kui meessoost liiget peres pole, siis läheb Rahvakogu ettepanekute üle  otsustama noorim üle 18-aasane  pereliige.
3. Tekib küsimus – miks NOORIM pereliige? Kas tõesti arvatakse seda, et NOORIM on elutargem ja oskab paremini otsustada seda – mis on Riigile-Rahvale parem? Siiani on aastatuhandeid ühiskonna eduka juhtimise - tegutsemise otsustajateks olnud ikka kogukonna vanemad (vanematekogud), elukogemustega inimesed.
4. Kas noorimate valimise ajendiks on ehk see, et noored on Riigi tulevik ja nemad teavad seetõttu kõige paremini – mida Riik enim vajab? Seetõttu otsustavad ka nemad – missugune Rahvakogu ettepanek on vajalik ja milline mitte?

Ma pole noorte osalemise vastu, kuid arvan küll, et Rahvakogu ettepanekute üle peaksid siiski otsustama elukogenud inimesed, mitte elukogemusteta noored inimesed. 

Kuna Valitsus tellis Emor’ilt 500-lise koosluse komplekteerimise, siis tellija (Valitsus) püstitas tellimuse täitjale ka tingimused-ülesanded – mida tahetakse saavutada tellimuse täitmisega.

Minu arvates peaks 500 otsustajate grupp koosnema enam-vähem: kas võimalikult keskmisest Rahva esindajatest igast vanusest ja erinevatelt elualadelt, või siis riigi valitsemisel  enimkompetentsetest isikutest…

Minu isiklik arvamus selle kohta, miks esitati Emor’ile tingimus sellekohta, et 500-ne kooslus koosneks võimalikult noortest meestest oli tendentslik.

Milliseid eesmärke pidas Valitus silmas?

1. Noored on palju mõjutatavamad Valitsuse poolt sellele kooslusele selgitusi jagavate Valitsuse määratud ekspertide-autoriteetide poolt ja see noorematest koosnev kooslus allub lihtsamini juhtide mõjutusele ning otsustab Valitsusele SOBIVALT Rahvakogu paranduste-soovitustekohta.
2.  Noored on palju mõjutatavamad Valitsuse ekspertide-nõuandjate poolt vajalikus suunas  nende noorte endi vähese elukogemuse tõttu.
3. Kui seda kooslust ei õnnestu kallutada otsustama vajalikus suunas, saab alati öelda nii nagu President ütles: „RAHVAS EKSIB TIHTI ka oma arvamusega riigivalitsemise küsimustes…” Ja tark Riigikogu otsustab asjad ikka nii nagu Parteidel ja Valitsusel vajalik on.

Lõpptulemus?

Lõpptulemuseks otsustatakse mõned mitteolulised kosmeetilised parandused ja kiidetakse Rahvakogu ettepanekute tulemused heaks.

Üheks selle eredaks näiteks on ka ettepaneku – viia Valimisseadus kooskõlla Põhiseadusega -. See ettepanek jäeti  edaspidisest  arutamisest välja kui mittevajalik ja perspektiivitu lollus. (See on ligilähedane siin blogis  avaldatud arvamusega

http://leopall.blogspot.com/2013/01/pohiseadus-kooskolla-valimisseadusega.html ).