pühapäev, 2. oktoober 2011

Võrdõiguslastest

Võrdõiguslased
Võrdõiguslikkus on Eestis viimastel aastatel kõvasti hoogu juurde saanud ja üks kõvahäälsemaid võrdsete õiguste eest võitlejaid on Marianne Mikko. Nime ja välimuse järgi tundub ta naine olevat – kuid ma pole selles eriti kindel. Nime ja välimust saab alati muuta. Nii saab Marionist lihtsalt teha Marianne ja Mikk’ust omakorda Mikko. Mehe naiseks lõikamine pole kaasajal probleem – ja isegi üks endine mees on Tartus ajakirjanduse andmetel juba sünnitanud. Peale nime ja (riietus-välimus) miski muu ei kinnita M.Mikko naiseks olekut, vähemaltmina pole ei ole kuulnud-näinud. Pigem tundub mulle, et ta on naiseks lõigatud mees – kellel on pime viha endiste sookaaslaste vastu.
Riigi struktuuris on olemas ka võrdõiguslikkuse volinik, kes toetab M.Mikkot ja teisi võrdõiguslasi riiklikul tastandil. Võrdset kohtlemist nõuavad kõvahäälselt nii homod kui-ka lesbid – võitlevad ka võrdseteõiguste eest (õigust abielluda, „oma“ lapsikasvatada, õigust pärandada oma lesbi- või homopaarist „abikaasale“....
Mis on nende võrdõiguslaste tegutsemise eesmärk? Ilmselt looduse pahupidi pööramine (esialgu inimkonna tasandi). Loodusest peab kaduma edaspidi mõisted – emane ja isane (ema ja isa). Edaspidi peavad ema ja isa olema võrdselt senisel emaduspuhkusel, last toitku rinnaga ajaliselt võrdselt nii ema kui-ka isa. Hiljem tuleb rangelt jälgida seda, et lapsi (kesksoost järglasi) sünnitaksid võrdselt nii ema kui-ka isa (kas mõlemad korraga või mõlemad järjestikku – see on nende vaba kokkulepe), mis tagabki vanemate võrdõiguslikkuse.
Kas see võrdne sünnitamine (ema ja isapoolt korraga või järjestikku) kehtib ainult heteropaaride puhul või ka homo- ja lesbipaaride puhul ka – seda praegu võrdõiguslased täpsustavad. Kuuldavasti hakkavad taotlema võrdõiguslased ka kõikidel spordivõistlustel (EM, MM, OM) võrdselt meeste-naistevahelisi võistlusi nii raske- kui-ka kergejõustikus.
Ilmselt tehakse võrdõiguslaste poolt oma võitluse raames kohustuseks heterotel seksida järjekorras homode ja lesbidega –hiljem ka teiste seksuaalvähemuste – zoofiilide ja pedofiilidega. KÕIK PEAVAD SAAMA SEKSIDA KÕIGIGA VÕRDSELT!!! Muidu poleks meil ju võrdõiguslikkust. (Meenutab küll natuke proletaarlaste hüüdlauset – Kõik inimesed on võrdsed. Üks kõigi ja kõik ühe eest).
Mõnes suhtes võrdsete õiguste eest võitlejatele aga võrdsed õigused igal alal ei sobi, vaid nad tahavad eelistusi naistele – võrreldes meestega. Millegipärast ei nõuta meeste-naiste võrdset sõjaväeteenistuse kohustust. Võrdõiguslastele ei sobi sellised rasked tööd nagu – süvavee-tuuker, kaevur, transporttööline... Hästi sobivad naisõiguslastele sllised tööd – kus tööd ei pea tegema ja vaid istumise eest makstakse suurt raha (ettevõtete nõukogud-juhatused, riigikogulaste toolid, avaliku sektori juhid.... Nendes nõutakse meestega võrdsete kvootide kehtestamist.
Kõige kurvem on see, et naistele on loodus andnud küll maailma kõige vanema ameti oskused – kuid alati ja igal pool sellest ei piisa. Kui Riigikogus või ettevõtete juhatustes-nõukohudes ei pea teadma-oskama erialaselt midagi lisaks naiseks olemisele, siis paljud era-ettevõtjad nõavad ka tööd ja muid oskusi. Paljud lisaks looduse poolt antud oskustele lisaks maailma vanima ameti oskustele (ka need oskused on erineva tasandiga) PEAKSID avaliku teenistuse juhid erialaselt ka midagi teadma ja juhikogemusi omama. Ainult naiseks (homoks, lesbiks) olemise eest alati palka ei taheta maksta.
Kurb on ka see, et võitluses demokraatliku võrdõiguslikkuse eest tahavad võrdõiguslased eirata demokraatiat. Nimelt tahetakse moodustada Riigikogu koosseis nii – et Riigikogus oleks mehi-naisi 50%-50%. Järelikult tuleb eirata valimiste demokraatlikud printsiibid ning ei tule arvestada valija vaba tahet? Valitud meeste asemel PEAB Riigikokku saama naised – keda valija valinud pole.
Soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejad tegelevad pseudoprobleemidaga populistlikel eesmärkidel. Võrdõiguslaste eesmäriks tundub olevat (eelkõige ISIKLIK) naiste võimu- ja rahaahnus, saavutada tulusaid ametikohti SOOLISEST SEISUKOHAS LÄHTUDES.

PS Delfist
Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde
(62)
Delfi Majandus
01. oktoober 2011 15:48
Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.
Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.
Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.
Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.
„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“
Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.
„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.
Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.
-----------------------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------------------
Sellest blogist ka http://leopall.blogspot.com/2011/03/ministrid.html

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar