neljapäev, 13. oktoober 2011

Rigikogulane, Riigikogu saadik, Rahvasaadik, Parlamendi liige...

Delfi kommentaariumis kohtasin arvamust-kommenaari, mis tõstatas probleemi – kuidas edaspidi nimetada meie riigikogulasi? Enamasti kasutatakse meil neid (siin pealkirjas toodud) nimetusi. Need nimetused on küll juriidiliselt korrektsed ja suhteliselt õiged – kuid jätavad ametlik-kuiva maitse ning nad ei iseloomusta nende TEGELIKKU olemust.
Nagu rahvasuu räägib – Heal lapsel ikka mitu nime, lisaks veel hellitusnimed. Aga paljud riigikogulased pole - head lapsed – ning pole mitut nime, rääkimata hellitusnimest - ära teeninud.
Kui riigikogulased ise teaksid – kuidas neid kommentaariumides „ristitakse“ – paljud neist muudaksid radikaalselt oma käitumist. Nimetused: parasiidid, tõprad, luuserid, toompeavargad... – need on veel enamvähem normaalsed nimed kommentaarides. Kommenteerijatel ei maksa seda karta, et riigikogulased KUNAGI loeks nende kommentaare (janende „austavaid“ nimetusi) – seepärast võivad kommentaatorid riigikogulasi ristida mis iganes nimega. Riigikogulased on rahul oma rahvast sõltumatu rikastumisega ning seetõttu ei huvita neid ka rahva arvamus.
Aga siiski. Kuidas nimetad riigikogulasi nii, et see iseloomustaks ka riigikogulaste olemust, tegutsemist ja eesmärke?
Nimetus RIIGIKOGULANE - iseloomustab ainult tööpaiga nimetust –kus riigikogulane töötab – Riigikogus. Aga see peaks ütlema ka seda – kuidas riigikogulane suhtub Riiki, kuidas hoolitseb riigi eest, suhtub riigi teenimisse, kuidas hoolitseb riigikodanike eest? Sõna RIIK eeldab,et Riigikogus on inimesed, kes hoolivad RIIGIST ja RAHVAST. See eeldaks ka riigimehelikku suhtumist. Meie riigikogulased hoolivad aga AINULT oma partei ning isiklikust võimu- ja rahaahnusest.
Kahjuks peab ütlema, et riigikogulased „töötavad“ Toompea saalis ainult tund-paar nädalas. See on selgusetu (ja keegi ei saa vastust küsimusele) –millise tööga tegelevad nad ülejäänud nädalapäevad. Vastuseks oleks –töö komisjonides ja töö valijatega. Aga tegelikult kasutavad riigikogulased oma vaba aega oma äranägemise järgi asjadeks,mis pole riigi valitsemisega seotud.
Riigi eest hoolitsemine? Riik huvitab riigikogulast AINULT selles osas – on mõnus äraolemise koht – kust kergelt palju soodustusi ja raha saab. Riigi saatus pole neile oluline. Rahvas hoolitseb ise enda eest. Kes meil hakkama ei saa - lahkub riigist. Riigikogulasi see, et rahvas lahkub Riigist – jätab ükskõikseks. See, et Riik jääb rahvast tühjaks – pole Riigikogu-valitsuse probleem, Riigikogu eemaldub üha enam Riigist ja Rahvast. Peagi seob neid Brüsseliga palju rohkem kui Eestiga.
Nimetus RIIGIKOGU saadik - on praktiliselt sama mis riigikogulanegi. Siiski. Kuhu Riigikou OMA SAADIKU SAADAB? Riigikokku? Pigem on ikkagi Reformi (Kesk,Sotsdem...) PARTEI SAADIUGA Riigikogus.
RAHVASAADIK. See nimetus pole õige, sest Riigikogu liige ei esinda RAHVAST ja RAHVA huvisid, vaid TEDA VALINUD PARTEID JA PARTEI huvisid – seda juba Põhiseduse järgi. Pealegi. Senised Riigikogud (Parteide esindajad) on seadustanud seadused sellised, et Riigikogu ei arvesta rahva arvamusega ega lase RAHVAST ligilähedalegi valitsemisele-riigi juhtimisele. Rahvaga on seost niipalju, et Rahvas maksab tema (riigikogulase) hüvitised ja palga kinni. „Rahvasaadik“ on teinud sellised seadused, et temale (RK-sele) seaduslikult midagi teha ei saa – ta ei arvesta rahvaga, tema võtab raha nii palju kui tahab, rahvas ei saa RK-st ja Riigikogu mitte millegiga mõjutada. Partei määrab „Rahvasaadikuks“ kelle tahab – rahvalt arvamust küsimata.
Parlamendi liige. – Riigikogu on küll meie Parlament - seega on riiigikogulane küll ka parlamendi liige.
Teiste riikide Parlamentide liikmetest on rahval kujunenud hoopis teistsugune arusaam Parlamendi liikmest kui on meie Riigikogu liikmed.
Parlamendi liige peaks olema omakasupüüdmatu ja austusväärne RIIGI TEENIJA, kes töötab Riigi ja Rahva hüvanguks, oleks vastutustundlik, astub oma vigade-eksimuste puhul oma kohalt tagasi...
Ükski meie riigikogulane (Valitsuseliige) pole oma vigade tõttu tõsimeelselt tagasi astunud (Jürgen Ligi ja Signe Kivi tagasiastumised olid teatraalsed zestid poliitilise kapitali kogumiseks ja poliitiku karjääri jätkamiseks). Riigikogulaste kasuahnus on meie riigis igapäevanähe. Üksi meie poliitik pole vastutanud isegimiljardeid kroone Rahvale kahju tekitamisepärast. Villu Reljan on kohtu all pigem seetõttu, et ta jäi teistele tähtsatele poliitikutele jalgu ja ta oli tarvis poliitikutel „jalust ära koristada“. Pealegi meie Riigikogus ei lähtu hääletamisel riigikogulased mitte Riigi ja Rahva hea käekäigu poolt, vaid lähtutakse: oma partei (ja isiklikust) KASUST, tingimata opositsioni (ka heade) ettepanekute vastu. Hääletatakse parteilise (mitte isikliku) südametunnistuse järgi.
(Riigikogulase parteiline südametunnistus.) http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html
Seega ei sobi meie riigikogulase nimetus kuidagi AUSTUSVÄÄRSE parlamendi liikme nimetuse alla. .
Kuidas siis nimetada meie riigikogulasi?
Paljud nimetavad neid parteibroileriteks, sest neid nuumatakse. Aga broileritest on peale nuumamist kasu hea liha näol. Paljud poliitbroilerid toovad rahvale pigem kahju kui kasu. Ka „kahjulikud poliitbroilerid“ pole õige, sest MÕNED riigikogulased esitavad üpris edumeelseid mõtteid (mis pole kahjulikud).
Kuidas siiski riigikogulasi nimetada? Hüäänideks? Hüäänid on aplad, mitte kuigi tagad, arad kaslased (preeria hundid), kes ründavad karjakesi ainult neid, kes on nendest nõrgemad....
Kuidas siis nimetada riigikogulasi nii, et see kõige paremini iseloomustaks seda kooslust? On ettepanekuid?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar