EKPDR Põhiseaduse taustal

Meie Riigikogu ja valitsus räägivad pidevalt valjuhäälselt – kui väga demokraatlik on Eesti riik ja kui väga täpselt täidetakse meie demokraatlikku Põhiseadust. Need veendunud demokraatia ja Põhiseaduse järgimise kiitjad nimetavad endid poliitikuteks (paljud neist seda ka on). Seda, et meil on tegeliku demokraatia asemel tegemist Partokraatiaga - sellele võitlevad need poliitikud käte ja jalgadega vastu. Meie riiki oleks õigem nimetada Eesti Koalitsiooniparteide Demokraatia Riigiks (EKPDR – kõlab paremini ja on ka tegelikkusele vastavam kui ainult EV). Seda nime tuleks võtta isegi väikese mööndusega, sest ka demokraatia parteide suhtes kehtib ainult nende parteide suhtes, kes ületavad valimiskünnise. Nii rahva kui-ka ka väikeparteide hääle – arvamuse suhtes – on Riigikogu ja valitsus kurdid. Seega on EKPDR - demokraatia ainult parajasti koalitsioonis olevate parteide suhtes.
Kuidas järgivad Riigikogu ja valitsus meie Põhiseadust. Kogu Põhiseaduse temaatikat läbi vaatama ei hakka, vaatame ainult mõningaid - neid mis iseloomustavad meie riigi üldisemat Põhiseaduse järgimist.
Vastavalt PS preamblulale peab Eesti riik ... 1.Tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...
A. Kas saab nimetada seda Eesti rahvuse säilimise eest hoolimiseks kui kui viimase 10-15 aasta jooksul 1/10 meie rahvast rändas välismaale elama. Enamike väljarände põhjuseks on meie riigis inimese elamisetingimuste halb kvaliteet ja nõrgad sotsiaalabi garantiid. Selline väljaränne jätkub. Valitsusel ega Riigikogul pole aimugi väljarände ulatusest ja nad ei taha teada ka väljarände põhjust, sest sellest selguks, et suur osa väljarände põhjustest on riigijuhtide küündimatu-halb tegevus. Ministrid on seisukohal, et tegemist on tavalise rahvaste liikumisega. Vana viisi jätkates on Eestis 50-60 aasta pärast eestlaste osakaal alla 50% elanikest ning , enamuse rahvastikust moodustaksid arengumaadest sisserännanud (hiinlased, moslemid, aafriklased...).
B. Umbes 100 000 inimest pole arstiabiga kindlustatud ja iga aastaga halveneb arstiabi kättesaadavus. Arstiabi kättesaadavus halveneb edaspidi veelgi seetõttu, et praegu on paljud arstid lahkumas pensionile, aga noored arstid lahkuvad välismaale tööles sealsete paremate palga- ja elamistingimuste pärast. Varsti saabub arstide puudus ja arste hakatakse sisse tooma Venemaalt, Hiinast... Peaminister Ansip leiab aga, et meil on arstiabi väga hea ja kättesaadav. See näitab, et peaministri pole aimu tegelikust olukorrast või valetab ta teadlikult.
C. Töötus on üle 100-140 tuhat inimestsest valitsus arvestab töötutena ainult neid töötuna arvelevõtnuid, kes saavad töötu abiraha. Kümned tuhanded töötud aga mingis statistikas ei kajastu. Töötus omakorda soodustab väljarännet ning paneb tuhanded pered väga raskesse olukorda. Valitsuse seisukohta iseloomustab Evelin Ilvese arvamus – nüüd on hea – töötud isad saavad lastega rohkem kodus aega viita. Valitsuse võitlus tööpuudusega on peamiselt sõnade-arutluse tasemel, millel puuduvad reaalsed tulemused. Suurimaks tulemuseks Valitsuse poolt on ehk see, et Juhan Partsi ja Valmar Kiisleri pördusid abi saamiseks kirikusse Jumala poole – Jumal likvideerib valitsuse asemel tööpuuduse.
D. Hoolitsus laste, haigete ja vanade eest pole tagatud nii, nagu deklareerib Põhiseadus. Riik ei hoolitse piisavalt paljulapseliste perede eest. Laste vähese juurdekasvu tõttu pole kindlustatud elanikkonna taastootmine, vaid eestlaste arvu vähenemine. Riik soodustab maa-elu väljasuremist . Inimeste mure sisejulgeoleku pärast suureneb seoses päästetöötajate ning politseinike arvu vähenemisega, puudus on lasteaiakohtadest,probleem õpetajate palkadega, jne...
Kogu eelneva põhjal võib öelda, et praegu Eesti riik ei taga eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade, vaid suund on meie rahvuse ja kultuuri järjekindlale hääbumisele.
PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1. Riigikogu valimisega; 2. rahvahääletusega.
Üheski riigis pole absoluutne demokraatia võimalik, sest riik ei saa absoluutselt kõigile (kogu rahvale) kõigis küsimustes meeldida. Meil on võim demokraatia asemel täielikult partokraatia käes. (http://leopall.blogspot.com/2010/02/demokraatiast-partokraatiast-ja.html).
Kõrgeimat võimu ei teosta meil rahvas. Rahvas küll osaleb valimistel, kuid määravaks pole valimistel mitte rahva hääled, vaid parteide arvamus ja -nimekirjad. Riigikogu on parteide esindus ja rahvast eraldunud omaette kindlusesse -Toompeale.
PS § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Millegipärast kehtestati Eesti territoriaalvete laiuseks 6 meremiili rannikust, kuigi enamikes maailma riikides on territoriaalvete laius 12 meremiili rannikust. Nii jättis Riigikogu Eesti territoriaalveed väiksemaks teiste riikide omast, kahjustades sellega meie riigi riigikaitselisi, territoriaalseid ja kalurite huvisid.
Isegi riigipiiride osas (Tartu rahu jägne piir, veepiir) ei pea Riigikogu vajalikuks arutada rahvaga, selle otsustasid mõnede parteide tagatoad).Rahvas ei saa rahvahääletust läbi viia, selle otsustab Riigikogu (ehk paari koalitsioonipartei tagatuba).
Põhiseadus § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadused avaldatakse ettenähtud korras.
See eeldab seda, et avaldatud seadused täidavad inimeste õigustatud ootusi seadusandja poolt väljaantudseadustele. Põhiseaduse järgi pole nii korrektne, et seadusandja lubab pensionisamba kannetest 2 % ise kanda ning hiljem loobub ühepoolselt selle täitmisest; riik lubab kustutada üliõpilaste õppelaenu – kuid loobub seda tegemast. Välja-antavad seadused peavad olema sellised, mille täitmiseks ettevalmistamiseks peab inimestel olema selleks reaalselt ettevalmistav aeg – mitte nii nagu riik tegi seda käibemaksu kehtestamisega.
Kui Riigikogu võtab vastu Põhiseadusega vastuolus oleva seadusesätte - möödub enamasti 4-5 aastat enne kui see seadusesäte tunnistatakse Riigikohtu poolt Põhiseadusega vastuolus olevaks (bussijäneste trahvimine, parkimise kontroll ja viivistrahvi määramine...). Tundub, nagu seadusi ei valmistaks ette juristid, vaid ainult seadusi mittetundvad poliitikud.
PS § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.... Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Mida näitab tegelikkus? Üksikutel vanuritel või invaliididel pole võimalust hooldekodus või vanadekodus oma elupäevi rahulikult lõpetada, sest nende pensionist ei jätku ülalpidamiseks vandekodus/hooldekodus.
Ei saa nimetada seda riigi abiks kui aasta tagasi aastavahetusel jättis sotsiaalmisteerium (PS vastaselt) mitmeks kuuks tuhandeid puudega inimesi pensionita. Pole statistikat selle kohta, mitu enneaegset surma see väetite puuetega inimeste rahata jätmine tingis. Igatahes anti ministrile selle tegematajätmise eest 300 000 krooni preemiat. Jääb arusaamatuks preemia jagamise põhjus Põhiseaduse rikkumise eest.Lapsemeelne minister ütles, et kui ta oma 70 tuhat krooni ületava palgaga hakkama ei saa, siis aitab teda ema. Minister ilmselt arvas ka seda, et elatusrahata jäetud üksikuks jäänud puudega haigeid aitavad nende (juba surnud?) emad.
Õiguskantslerid on korduvalt juhtinud tähelepanu riigikogulaste ettevõtete nõukogudes raha eest istumise Põhiseaduse-vastasusele. Kui rahva hulgas tekkis vastuhääli Riigikogu suurte palkade suhtes – suurendas Riigikogu oma palka hoopis veelgi. Riiguikogu pigem jätab lapsed nälga ja kihutab nad tänavale (tegemist ju nende jaoks võõraste lastega) kui loobub oma rahakotti mõne krooni lisamisest.
Riigikogus on olemas Põhiseaduskomisjon, mis peaks jälgima Põhiseaduse täitmist nii Riigikogu poolt kui ka seaduste vastavust Põhiseadusega. Senine komisjoni tegevus on näidanud, et komisjoni liikmete juriidilised teadmised kaovad Riigikogusse saamisel või tõlgendatakse otsuseid mitte seaduste mõtte järgi, vaid nii, kuidas on kasulik riigikogulastele-parteilastel. Riigi ja rahva huvid kaovad tahaplaanile.
Aga meie Põhiseadus?
See on sihukene teadus
Mida seletada võib
Üksnes see - kel käes on võim.
Tõlgendada võib Partei -
Nii kuis kasulik on neil.
Meil pole sellist (suur?)parteid, kes teeniks rahva ja riigi huvisid, vaid tundub, et parteid on huvitatud ainult oma võimust, parteide ja parteilaste heaolust. Riigikogu (parteide esindusena) tegutseb esindatavate parteide huvide eest seisjana. Oma näo järgi moodustavad parteid ka ametnikud, sest enamus (mitte ainult kõrgametnikke) ametnikest pannakse paika parteide poolt.
Miks kaitseministrid määrastakse tsiviilisikute hulgast? Seda põhjendatakse sellega, et peab säilitama tsiviilkontrolli sõjavägede üle. Meie parteide kontrollimatu tegevus riigivalitsemisel on näidanud, et parteide tegevuse üle tuleb kehtestada “tsiviilkontroll“ ehk rahva kontroll parteide üle. Selle vajaduse on tinginud asjaolu, et parteid teostavad võimu endi heaolu silmas pidades arvestamata riigi ja rahva vajaduste-heaolu silmas pidades.
Üheks selliseks kontrolli võimaluseks oleks see kui Riigikogu koosneks pooles osas parteide esindajatest ja teine pool Riigikogust koosneks parteitutest maakondade esindajatest. Maakondades võiks selleks moodustada valimisliitusid.
Riigikogu on kahtlemata meie riigi juhtimiseks liiga kohmaks, suur ning kallis institutsioon. Riigikogu võiks koosneda 30-st parteitust (2 igast maakonnast) ja kas 35-st või 45-st parteide esindajast. Siis säiliks ka parteide „suunav ja juhtiv roll“ meie ühiskonnas. Parteitute osa Riigikogus vähendaks tunduvalt korruptsiooniohtu, riigivalitsemise kvaliteeti ja el laseks ebakompetentsetel parteifunktsionäridel tulutult oleskleda kõrgetel kohtadel.
Kuna Põhiseadus peaks kehtima Eesti Vabariigi suhtes, siis Eesti Koalitsiooniparteide Demokraatia Riik (EKPDR) seda täitma ei pea ega täida ka. Seda muidugi juhul, kui koalitsiooniparteidel endil Põhiseaduse täitmiset nõudmise vajadust ei teki.
P.S. Praegune Riigikogu ja valitsus rahuldab parteisid, kuid ei rahulda rahvast, ei arenda riiki nii nagu seda vaja oleks. Muidugi ei saa seda saavutada valimisseadust muutmata, kuid selleks peavad tugevat survet Riigikogule avaldama väikeparteid, ühiskondlikud organisatsioonid (MTÜ) ja rahvas. Kahjuks on ajakirjandus enamuses valitsuse ja parteide käpa all ning Riigikogule-valitsusele surveavaldamises üsna kaheldav abistaja.
**EKPDR – ehk on õigemisegi lugeda – Eesti koalitsiooniparteide DIKTATUURI Riik?