Just.ministeerium 3

Uurimisest, prokuratuurist  ja  kohtutest  2.

Hämmastama paneb Kohtute seisukoht – kuigi tegemist oli pettuse või kuriteoga – meie (Kohus) tunnistame kuriteo (varguse-kelmuse-pettuse) õiguspäraseks ja seadustame selle! Tagaseljaotsust (kokkulepet) tehes me seda kuritegu – mis välistaks  sellise  tagaseljaotsuse ei teadnud, kuid kuna oleme varguse-kelmuse-sulide tegevuse õigeks ja seaduslikuks tunnistanud, siis nii ka jääb. KURJATEGIJA  ON  ÕIGE  JA  TEMA KURITEGU  ON  SEADUSPÄRANE!

Hämmastav on see, et seda seisukohta SEADUSLIKKUSE  JA  ÕIGUSE  MÕISTMISEL  jagavad lisaks alamastmete kohtutele ka Tallinna Ringkonnakohus  ja EV Riigikohus!

Kuigi seaduslike  tõenditega on KOHTULE  TÕESTATUD,  et tegemist on  Hageja kuriteoga!!

Meenub ENSV  aeg. Siis - kui Kohus  sai teada või ilmnesid kuriteo asjaolud – saadeti need materjalid miilitsasse eraldi kontrollimiseks ja  seisukoha võtmiseks. Nüüd tunnistab kohus aga kuriteod külma  kõhuga seaduspärasteks.

Seadusandluse  ja kohtute puhul  hämmastab see, et asja uuritakse ilma mingi tähtaja piiranguta 7…. Aastat, ahistades inimese õigusi; ja  kui tulemus on – null… on  asi normaalne!!  Ei mingit  vabandamist. Pole loogiline see, et lihtlabast kuritegu uuritakse aasta ja rohkemgi – mõnikord isegi nii kaua, et vastutusele võtmise tähtaeg  aegub.

ENSV ajal oli tavalise kriminaalasja  eeluurimise tähtaeg  kohtusse saatmiseni  algatamisest prokuratuuri  saatmiseni  2 kuud. Lihtsamate kuritegude (tööpõlgurlus, passireziimi rikkumine…) 1-kuuline tähtaeg. Seda ajal, kui kõik dokumendid-ülekuulamised kirjutati käsitsi või trükimasinal, toimikuid õmmeldi kokku käsitsi, puudusid  kopeerimisvahendid…..

Paljude kuriteoepisoodide või paljude asjaosaliste puhul pikendas  eeluurimise tähtaega  prokuratuur, teisel korral Vabariigi prokuratuur…

Maadevahetuse protsessi puhul ei oleks see eeluurimine kestnud 7 aastat, vaid  ENSV ajal   piirdunud 1.5-2  või 3 aastaga.

ENSV ajal loeti Kohtust kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmist või Kohtus süüdistatava õigeksmõistmist UURIJALE  SUUREKS TÖÖPRAAGIKS ja sellega seoses oli neid juhtumeid üpris vähe. See näitab ka tolleaja Prokuratuuri oskuslikku ja head tööd, sest nad kontrollisid – juhendasid uurimise tööd.   

Praegu tundub küll, et prokuratuuri töö uurimise järelevalve alal on nõrk ja oskamatu. Millest muidu niipalju praaki Kohtusse saadetakse.

Meie Kohus, uurimine ja prokuratuuri järelevalve ei ole vajalikul tasemel. Kõika nad on Justiitsministeeriumi haldusalas – seega võib öelda, et Justiitsministeerium ei saa oma tööga normaalselt hakkama.

http://leopall.blogspot.com/2013/05/justministeerium-2.html?utm