Just.ministeerium 1

Justiitsministeerium on meie riigis üks tähtsamatest ministeeriumistest, kuna siin toimub ettevalmistus õigusloomeks (seadused), seaduste ettevalmistamine, õiguse mõistmine – KOHTUD, kogu seadusandlus ja seaduste täitmise järelevalve (prokuratuur) on ministeeriumi haldusalas, vanglaamet tegeleb vanglate ja vangidega. Seega on Justiitsministeerium riigi õiguslik kants.

Seadustega on küll nii, et seadused valmistavad ette Justiitsministeeriumi töötajad, kuid need seadused võtab vastu Riigikogu, kus saadakse aru seaduse üldmõttest – kuid mõned üksikud saavad aru enamusest seaduse sätetest. Seetõttu on seadused lihtrahvale arusaamatud, puudulikud ning tihti teineteisele vasturääkivad. Isegi Kohus ja Prokuratuur tõlgendavad seadusi erinevalt. 

KAHJUKS  ON NII,  ET  MEIE  JUSTIITSMINISTEERIUM  EI  SUUDA (taha) tagada  isegi  PÕHISEADUSLIKKU ÕIGUSI-GARANTIISID.

Põhiseaduse järgi:

§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Ilus regulatsioon, kuid kahjuks ei suuda meie Riik seda PÕHISEADUSLIKKU ÕIGUST  TAGADA. Põhjus on selles, et umbes 50% elanikkonnast ei suuda rahaliste vahendite puuduse tõttu Kohtusse pöörduda.

Kuulge  Justiitsministeerium – millal tagatakse Eesti Kodaniku Põhiseaduslikud  Õigused  tegelikult –mitte paberil?

Rääkimata sellest, et Põhiseadusega on garanteeritud auväärne vanaduspõlv, vajalik arstiabi, au ja hea nime kaitse, riigi- ja seaduse kaitse jne…

Miks meie RIIK ei suuda (taha?) täita Põhiseadusega garanteeritud  ÕIGUSI-VABADUSI?

Meie õiguste kohtulik kaitse. Miks ei saa seda realiseerida?
1. Riigilõivu määrad on nii kõrged, et alla keskmise kuupalgaga inimene ei suuda rahaliste kulutuste tõttu hagiga kohtusse pöörduda. Arvestades veel sellega, et advokaatide teenused on kallid, juriidilise erihariduseta pole aga meie kohtutes midagi teha – ei saa hakkama, sest asjaajamine kohtus on juriidiliselt keeruliseks muudetud.
2. Advokaatide teenused on kallid. Advokaat võtab kliendilt kahe tunni töö eest (sisuliselt ainult materjalidega tutvumine) – ühe kuu palga ulatuses honorari. Riigi poolt tasuta õigusabina kohtu poolt määratud juristist/advokaadist on kasu niipalju, et hagi saab esitada ja kohtus ta ka esineb, kuid kuna riigi poolt makstakse (advokaatide mõistes) vähe, vastas on aga hästimakstud advokaat (tihti määratud advokaadi sõber-kolleeg), siis määratud  advokaat pole eriti huvitatud tulemusest.   

3. Asjaajamine kohtutes on väga aeganõudes. Inimesel on väga vedanud kui ta saab lihtsa tsiviihagi kohtus lahendatud 2-3 aastaga (mitte arvestades muidugi kokkuleppeid, mida kohtud TUNGIVALT ja PIDEVALT iga kord soovitavad).
Need eelnevad  punktid on põhjused, mis takistavad paljusid inimesi kohtusse õiguse järgi pöördumast. Ilmselt sama põhjusega on need sellistena ja sellel eesmärgil seadusena  ka tehtud.

Riik osutab küll kohati tasuta õigusabi, kuid liiga väikses s mahus ja selle kvaliteet (eriti kriminaalasjades) jätab soovida - kuna riigipoolse määramise puhul on advokaatide stiimul kaitsealuse huvisid kaitsta väga väike. Advokaatide honorari mõistes peavad nad määratud korras kaitsmmisel – esindama peaaegu tasuta ja neil puudub huvi tõeliselt rinda pista hästitasustatud kolleegiga (kes on tihti ka sõber).

Kahjuks tagab Riik (Justiitsministeerium) kurjategijatele VANGLAS palju paremad ja muretumad elamistingimused kui on seda vabaduses  väärikalt elanud ja ausalt töötanud, pensioni  väljateeninud vanuritel.

Selle põhjuseks on omakorda asjaolu, et Euroliit KONTROLLIB inimõigustest kinnipidamist vanglates vangide suhtes, kuid ei tea ega taha teada – kuidas elavad meil vaesed ja vanurid. Euroliidule piisab meie seemnesööjatest käpardite poolt koostatud ilustatud-võltsstatistikast. Euroliit ei tea  või ei taha teada, et meie Parteide  Esinduskogu ja  Valitsus on pidevalt seemne-laksu all ega oma  adekvaatset ettekujutust Eesti  Rahva  elust  Eestimaal.