Miks on meil selline Riigikogu 2

Mõni võrdlus meie 1938.a. Põhiseadusega.
Miks on meil selline kõrgeim riigivõimuorgan, mis töötab iseenda hüvanguks, arvestamata oma Riigi ja Rahva huvisid? Suures osas on asi ilmselt selles, et meie ennesõjaaegne (1938.a.) Põhiseaduses esineb nii mõneski olulises osas erinevusi praegu kehtivast Põhiseadusest. Põhiseadustes on erinevusi riigikogulaseks valimise tingimustes, mis oluliselt muutis Riigikogu kvalitatiivset komplekteerimise korda võrreldes praegusega.
Selle aja Valimisseadused küll täpsustasid neid tingimusi, kuid erinevaid nõudeid on juba Põhiseaduses. Näiteks saab Riigikogu liikmeks olla alates 21.-st eluaastast; 1938.a. Põhiseaduse järgi on algvanus Riigivolikogu liikmeks olekul 25 aastat, Riiginõukogu liikmeks sai vanuses alates 40-st eluaastast.
Võrdleme natuke 1938.a.Põhiseadust praeguse Põhiseadusega eriti Riigikogusse määramiste-valimiste isikute osas….
1938.a. Põhiseaduse kohaselt..
§ 67. Riigivolikogul on kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel.
Meie kehtiv Põhiseadus ei sisalda enamusvalimise (e. liht-häälteenamuse) põhimõtet. Põhiseaduses pole ka isikuvalimisi. Kuigi meie Põhiseaduses pole sätestatud ka PARTEILISI valimisi, ometi sätestab meie Valimisseadus – minu arvates Põhiseaduses sätestatu vastaselt - PARTEILISED valimised ning seda sellisel kujul, mis välistab väikepartei või üksikkandidaadi sattumise Riigikokku.
Lisaks Väikeparteide ja üksikkandidaatide diskrimineerimisele diskrimineerib meie Valimisseadus ka kõiki valijaid – andes võimaluse Parteidele otsustada - kes tema kandidaatidest lähevad Riigikokku ja kes mitte – sõltumata Valija arvamusest.
Praeguse Põhiseaduse kohaselt on meil ühekojaline Riigikogu. Varem oli Riigikogu Rahva esindus ning teenis Riigi ja Rahva huvisid. Riigikogulase tasu ja kompensatsioonid ei võimaldanud äraelamist riigikogulase tasudest.
1938.a. Põhiseaduse kohaselt: § 60. Riigikogu teostab seaduste vastuvõtmist ja muid ülesandeid Põhiseaduse alusel. Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust.
§ 61. Riigikogu teostab temale kuuluvat võimu Riigikogu üldkoosolekul, Riigivolikogu koosolekul ja Riiginõukogu koosolekul.
§ 71. Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval…
§ 81. Riigivolikogu liikmed saavad tasu ainult Riigivolikogu istungjärkude aja eest. Peale selle saavad Riigivolikogu liikmed tasuta sõidu või sõiduraha.
Ennesõjaaegse Riigikogu töö toimus kaks korda aastas – kummalgi korral tavaliselt alla 1 kuu. Selle aja eest said nad ka tasu, lisaks hüvitised majutuse- ja sõidu eest. Muidugi pole need istungisessioonide ajal saadud tasud ja hüvitised võrreldavad praeguste riigikogulaste tasudega. Riigikogu liikmed
Praeguse Põhiseaduse kohaselt on Riigikogus 101liiget, kellele on garanteeritud 4 aasta jooksul pidevalt kõrge palk (ka tööluuside eest) ning palju hüvitisi-soodustusi - ise mitte millegi eest vastutamata ja palk-hüvitised ei sõltu töötegemise kvaliteedist (isegi tööluusid makstakse kinni). Selle tõttu on suur tung Riigikogusse heade teenimisvõimaluste pärast, mitte missioonitundest – teenida Riiki ja Rahvast. Riigikogulastel pole tarvis midagi osata, pole ka mingisuguseid nõudeid eetilis-moraalsete omaduste suhtes. Riigikokku saades on tema (riigikogulase) kogu tulevane elu materiaalselt kindlustatud. Riigikokku saamises on määravaks kandidaadi sõnakuulekus ja head suhted oma Partei juhtkonnaga (miks muidu Partei ta Riigikokku saadab. Ilmselt seetõttu koosneb Riigikogu valdavas enamuses keskpärastest nupulevajutajatest.
Riiginõukogu koosnes: § 84. Riiginõukogu liikmeiks on:
1) ameti poolest: a) Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja;
b) kahe tähtsama ja suurema Eestis oleva kiriku pead;
c) kahe autonoomse kõrgema teadusliku õppeasutise rektorid;
d) emissioonipanga juhataja;
2) valimise alusel: a) maaomavalitsuste poolt – kolm liiget;
b) linnaomavalitsuste poolt – üks liige;
c) kutsealaste omavalitsuste poolt kuusteist liiget;….
d) kaitseliidu poolt – üks liige; e) hariduse ja kultuuri alalt – üks liige;
f) vähemusrahvuste kultuuri alalt – üks liige; g) rahvatervishoiu alalt – üks liige;
Lisaks - Vabariigi Presidendi eriõigusel nimetamisega kümme liiget.
Kuigi meil Riiginõukogu pole, on ilmselt oluline – KES Riiginõukokku kuulusid ning missugustele nõuetele Riiginõukogu liikmed vastama pidid. Osa Riiginõukogu liikmetest määrati, osa kuulusid sinna ametikoha tõttu (kirikupead, rektorid, pangajuhataja..), osad neist valiti (ametiliidud…)
Kuigi Põhiseaduses neid kriteeriume Riigivolikogu liikmete suhtes fikseeritud pole, kasutati ilmselt ka Riigivolikogu liikmete valimiste puhul neid § 85-s sätestatud nõudeid. Need kriteeriumid avaldasid tugevat mõju Riigikogu kvalitatiivse koosseisu osas.
Meie 1992.a. Põhiseaduses selliseid nõudeid pole.
§ 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses.
Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta.
. Kui palju riigikogulastest on tuntud kodanikutublidusega? Paljudest neist ei tea me midagi rohkemat kui ainult nende nime Riigikogu nimekirjas. Riiklik mõtteviis on minu arvates vähestel riigikogulastel – pigem on neil parteiline südametunnistus, mis kohustab Riigikogus hääletama Partei tagatoa otsuste järgi.
Paljude teadmised on üpris küsitavad. Elukogemustest ei maksa samuti rääkida, sest suur osa riigikogulastest ei oma mingeid töö- ja elukogemusi – väljaarvatud keerlemine parteikarussellis, mõned siirduvad Riigikogusse kohe õpingute lõpetamise järel.
Meil ei pea riigikogulane, minister ega ka President olema riikliku mõtteviisiga lugupeetud ning väärikas isiksus.
Eelpoolkirjeldatust selgub see – miks on meil selline Riigikogu nagu ta meil on.