Rigikogulase õiglane arvamus palgast

Riigikogulase palgast
Riigikogulaste palgast on räägitud-vaieldud palju. Üpris loogiline on ka see, et inimesed – kes määravad iseendile palga ja selle määratud palga suurust ei saa keegi vaidlustada... Siis muidugi määrastakse endile nii kõrge palk kui enda moraal, eetika ja südametunnistus (kui need muidugi olemas on) seda vähegi lubab. Kui kaks aastat tagasi „Postimees“ andis üle 25 000 allkirja riigikogulaste liiga kõrge palga ja hüvitiste vastu – reageeris Riigikogu sellele ainuamasel viisil – kui rahvas nuriseb liiga kõrge palga üle – siis tuleb oma palka veel tõsta!
Kui suur on siis tegelikult riigikogulase palk ajalise töö eest? Väga raske on muidugi riigikogulase tööaega arvestada, sest see on tihti väga erinev ning tihti on tööaeg, pooleldi tööaeg ja puhkeaeg väga raskesti määratletav. Kui lähtuda riigikogulaste ametlikust seisukohast, siis on nad ebanormaalsed üliinimesed, kes on kogu aeg tööl, ehk aasta jooksul ei maga, ei söö ega joo ega käi ka pissil – ainult töötavad 365x 24, ehk 8760 tundi aastas...
Kõige madalam riigikogulase palk on 4 000 Eurot kuus pluss 1 330 Eurot hüvitist - kokku 5 330 Eurot kuus ehk 63 960 Eurot aastas. Ööpäevane aastaringne töö teeb riigikogulase töö tunnihindeks 7,301Euri.
Kui riigikogulane oleks tööl normaalse inimese tööpäevaga (8 tundi)... Tihti on aga istungipäeva pikkuseks alla kümne minuti, harva esineb riigikogulasel ka üle 8-tunniseid tööpäevi. Võtame istungipäeva pikkuseks 8 tundi (5 minutlise ja 10-tunnise tööpäevahel), töökskomisjonides 6 tundi (ehkki iga nädal komisjoni istungit ei toimu). Saame riigikogulase töönädalapikkuseks 8+8+6=22 tundi nädalas, ehk 88 tundi kuus.
Aastas koguneks nii riigikogulase töötunde – 88x8 – seega 704 tundi aastas (sest on ju riigikogulasel ametlikult/mitteametlikult 3 kuud suvepuhkust ning üks kuu jõulu-uue aasta puhkust). See teeb riigikogulase töötasu tunnihinnaks 90.85 Eurot, mis teeb tööminuti hinnaks 1,51 Eurot. See on niiöelda kõige madalama astmega rea-riigikogulase palk. Kui riigikogulane töötaks sellise tunnipalgaga kuu normtöötunnid (170 tundi), oleks tema kuupalgaks 15 444,5 Eurot, ehk 483 300 EEK’i kuus.
Võrdluseks. NäiteksKeskmise töötaja palk (mida saab Ene Ergma sõnul kuni 10% töötajatest – ülejäänud 90% Eesti töötajatest saavd kõik väiksemat palka) on 2010.a. brutopalgana 792 Eurot kuus, ehk 4,78 Eurot tunnis. Kui rääkida veel alampalga saajatest (keda on umbes 75% töötajatest), siis on nende palk 271Eurot kuus, mis teeb tunnipalgaks 1,6 Eurot tunnis. Kui võrrelda, siis teeb tavatöötaja tunnis samaväärtusega töö –mille teeb riigikogulane ära ÜHE MINUTIGA koosolekul-istungil istudes...
Muidugi on Riigikogu funktsionäride (komisjonide esimehed, aseesimehed, esimeeste asetäiitjad jne..) palgad kõrgemad. Samas on ka enamus riigikogulasi RAS juhatustes, nõukogused, kus nad igast nõukogust/juhatusest saavad kvartalis ca 1000-3000 Eurot kvartalis. Villu Reljani moodi öeldes „Pole paha!“
Öeldakse – pole ilus piiluda võõrasse rahakotti!
Andke andeks! Riigikogulane on rahva TEENER! Tema saab rahvaltÜkski peremees ei salli seda - kui teener ei oska tööd teha ning käpardliku töö eest NÕUAB (tegelikult ISE VÕTAB) ÜLIKÕRGET HINDA. Ei meeldi ühelegi peremehele ka see, et teenri tööluusid tuleb kinni maksta või täistööpäeva asemel tehakse tööd mõned minutid tööd päevas. Meie parteidel puudub enesekriitiline meel. Süüdimatult võetakse riigilt miljoneid Eurosid parteide toetuseks, kuid parteid ise ei taha/oska riigile-rahvale anda kvaliteetset, vajalikku riigi juhtimise teenust.
Parteide juhid on pigem aferistid, kellede tegutsemise eesmärgiks on võimuvõitlus ja konkureerivate parteide halvustamine-hävitamine, kõige viimasel kohal aga rahva-riigi heaolu.
Vastavalt oma arvamusele jagavad nad võrdeliselt tehtud tööga ka palgaraha. Suuga tehtud suure linna ehituse eest saab raha ämbriga, tegelikult tehtud töö eest saab tasu aga teelusikaga.
Peaasi, et meie riik seisab normaalsetel õiglaslikel printsiipidel.