Uus Justiitsminister

Uus Justiitsminister
Justiitsminister arvab:„Eesti rahvas ja riigikogu on kohtunikke hinnanud kõrgelt. Ja mitte ainult sõnades, aga ka materiaalsete hüvedega. Arvan, et hea palgaga on tasakaalus ka ootused kohtunikkonnale kiirema kohtupidamise ja töö osas üldisemalt. Üks selge ootus on kiirem kohtumenetlus, sest õiglase otsuse ootamine ebamõistlikult kaua võib selle otsuse väärtust vähendada või viia õigusemõistmise mujale kui kohtusaali,“
- Hea oleks, kui riigikogulased ja minisrid laskuksid Toompealt alla Eestisse ja tutvuksid eestlaste tegeliku eluga. Siis nad teaksid, mida arvab rahvas kohtute ja kohtunike tööst.
- Kohtunike palgaga ei hinda nende tööd kõrgeks mitte rahvas, vaid Riigikogu ja võrdleb kohtunike palka oma palgaga. Kohtunike palgad on küll head, kuid palgad ei vasta nende tööle, sest kohtud ei mõista õigust õigluse järgi, vaid asjasse sisuliselt tungimata formaal-juriidiliste tunnuste põhjal. Kohtumenetlus on ebamõistlikult pikk ning ebaefektiivne, mis pole mingil määral vastavuses kohtunike palgaga.
K.Michael - „Edaspidi saaks kohus sel puhul teha tagaseljaotsuse ning kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peavad nad menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma. Ja sedasi ongi kohus nendega ühenduse saanud, kui see varem pole võimalik olnud. Loomulikult jääb alati võimalus, et inimesel on mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud kohtuga suhelda — siis lihtsalt öeldes arutatakse asja uuesti,“ märkis justiitsminister.
- Tagaseljaotsuse väljaviimine on praegusel viisil tihtilugu Põhiseadusevastane, kuna inimene saab otsusest tihti teada alles siis – kui kohtu otsus on jõustunud.
- Tagaseljaotsuse tegemine on absurdsusesse viidud, mis tihtilugu päädib sellega, et kohtu otsusega muudetakse seaduspäraseks eelnevalt toimepandud kuriteod (arvamused samast blogist – „Õiglane kohus“ http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html ja http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html .)
- Kaja esitamine ja jõustunud tagaseljaotsuse „..asja uuesti arutamine...“ on teoreetiline võimalus, mida praktikas ei esine.
K.Michael: „Seadusloome kvaliteedi tõusu nimel plaanib justiitsministeerium senisest enam kaasata eksperte, teadlasi, ettevõtjaid, kodanikuühendusi ja teisi huvirühmi seaduseelnõude väljatöötamisse juba algfaasis. Tulevikus peaks sama teed minema kõik riigiasutused ja õigusaktidega tegelejad“.
Mis on keelanud justiitsminiisteerimi siiani kaasata eksperte-spetsialiste-kodanikeühendusi... Siiani on vastuvõetud seadused suures osas eluvõõraste teoreetikute poolt ette valmistatud, praktilises elus vähetoimivad, segaselt koostatud ning mitmeti tõlgendatavad. Viimaseks näiteks on uus „Liiklusseadus“, mille kehtimahakkamine lükati viimasel momendil pooleks aastaks edasi.
Eestis on ju mitu ülikooli, kes valmistavad ette juriste. Igal aastal võiks mitu diplomanti oma diplomitöös analüüsida seadusi või kohtute tööd, nende praktilist toimimist-kasulikkust tegelikus elus. Nende diplomitööde-uurimis-analüüside tulemusi arvestada seadusloomesning kohtute töös. Mis segab seda tegemast? Kas diplomitööde tööde juhendajad pole piisavalt pädevad diplomante juhendama? Või kaheldakse juristide - tulevaste spetsialistide võimetes?
Riigikohus on korduvalt mitmes otsuses juhtinud tähelepanu sellele, et meie RIIGILÕIVUD on ebamõistlikult suured, mis ei taga rahavale Põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.
Seadused ja kohtud tuleks viia koos kõlla tegeliku elu ja praktiliste vajadustega, mitte aga teha eluvõõraste teoreetikute arvamust mööda.
Kristen Michael värske Justiitsministrina esitab poliitbroilerina oma seisukohti nii nagu poliitbroilerile kohane: “... töö on efektiivne, parandeme veelgi, kiirendame menetlust, teeme spetsialiseerunud kohtuametni kohtuametnikkonna, , kaasame rohkem spetsialiste, teeme efektiivsemaks...“
Uus Justiitsminister on samast parteist nagu eelmine ministergi. Tema juriidilistest teadmistest ei oska midagi arvata. Kuid arvata, et ministeeriumi töös sisulisel suurt midagi muutuks – seda on raske arvata. Kuid seda, et toompealased ja ministrid laskuksid Toompea kõrgustelt alla maa peale meie tegelikule elule lähemale – seda ministrite esimesed töökuud küll ei näita.

PS. Artikkel Delfist „Michal: kohtunike palk on tasakaalus ootustega kohtupidamisele
“Täna kohtunike foorumil peetud kõnes ütles justiitsminister Kristen Michal, et Eesti rahvas on hinnanud kohtunikke kõrgelt ning kohtunike palgavaidlus lõpeb.
„Eesti rahvas ja riigikogu on kohtunikke hinnanud kõrgelt. Ja mitte ainult sõnades, aga ka materiaalsete hüvedega. Arvan, et hea palgaga on tasakaalus ka ootused kohtunikkonnale kiirema kohtupidamise ja töö osas üldisemalt. Üks selge ootus on kiirem kohtumenetlus, sest õiglase otsuse ootamine ebamõistlikult kaua võib selle otsuse väärtust vähendada või viia õigusemõistmise mujale kui kohtusaali,“ sõnas Michal.
„Uus valitsus on seadnud eesmärgiks kohtumenetluse kiirendamise. Justiitsministeeriumil on selleks olemas ka ideed. Näiteks teatud üheliigilised kohtuasjad on mõistlik koondada keskustesse, kus neid asju menetleb spetsialiseerunud kohtuametkond. Valmistame praegu ette vangide kaebuste lahendamiseks kompetentsikeskuse loomist Tartu halduskohtusse, et spetsialiseerumine suurendaks kõigi asjade menetluskiirust ja kvaliteeti ning vähendaks venimist kaebuste tõttu, mis kipuvad korduma,“ rääkis justiitsminister.
Kohtunike palk
Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot
Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0 ehk 5200 eurot
Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0,85 ehk 4420 eurot
Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,75 ehk 3900 eurot
Maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65 ehk 3380 eurot
Lisaks valmistab justiitsministeerium praegu ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi, millega kõrvaldatakse tõsiseid menetluslikke takistusi. „Eelnõuga muudetakse kättetoimetamise süsteemi, mis tähendab, et kohus ei hakka enam aega kulutama nende inimeste otsimisele, kes eri põhjustel ei soovi, et riik nad üles leiaks. See küsimus puudutab lõviosas just neid inimesi, kes ise teadlikult kohut väldivad ja raskendavad korralikel inimestel ja ettevõtetel kohtust õiguse otsimist,“ selgitas Michal.
„Edaspidi saaks kohus sel puhul teha tagaseljaotsuse ning kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peavad nad menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma. Ja sedasi ongi kohus nendega ühenduse saanud, kui see varem pole võimalik olnud. Loomulikult jääb alati võimalus, et inimesel on mõjuvad põhjused, miks ta ei saanud kohtuga suhelda — siis lihtsalt öeldes arutatakse asja uuesti,“ märkis justiitsminister.
Tagaseljaotsuse süsteem kehtis Eestis ka varem, kuid seda muudeti, et tagada kohtuotsuste täitmine välisriigis. Analüüs siiski näitab, et kuna kohtuotsuste täitmine välisriikides jääb alla ühe protsendi, siis selleks, et kiirendada Eestis kohtumõistmist, on võimalik leida nendele vähestele juhtumitele eraldi lahendus.
Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist, edendada seadusloome kvaliteeti, hoida ja arendada head ettevõtluskeskkonda ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse.
Kiirema kohtumenetluse plaan sisaldab mitme praeguse kitsaskoha lahendamist, sealhulgas menetluste kiirendamist, nüüdisaegseid IKT-lahendusi, kohtute spetsialiseerumist ja kohtuametnike palgatõusu kooskõlas riigi majanduslike võimaluste paranemisega.
Seadusloome kvaliteedi tõusu nimel plaanib justiitsministeerium senisest enam kaasata eksperte, teadlasi, ettevõtjaid, kodanikuühendusi ja teisi huvirühmi seaduseelnõude väljatöötamisse juba algfaasis. Tulevikus peaks sama teed minema kõik riigiasutused ja õigusaktidega tegelejad.
Hea ettevõtluskeskkonna tagamiseks kavatseb justiitsministeerium lühendada pankrotimenetlust kolm korda, täiustada maksejõuetusmenetlust ja vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ettevõtluses ning arendada IKT-lahendusi inimestele mugavamaks ja lihtsamaks.
Delfi 13.05.11