Edukas Reformierakond 2

Reformi  ämbrid  2 

Reformierakonna Tõekomisjoni objektiivsusesse ma ausalt öeldes eriti ei usu. On ju iga Partei huvitatud oma renomee näitamisest võimalikult paremas valguses – seda ka see Tõekomisjon. Minu teada selgitas KÕIK need 71 valimisvõltsimist välja  ajakirjandus (EE), Tõekomisjon ise mitte ühtegi. Kas keegi tõesti arvab, et KÕIK  võltsimisjuhtumid piirdusid 71-ga, ehk AINULT ajakirjanduse poolt  väljaselgitatutega?

Tegelik elu on näidanud seda, et niisugustel puhkudel (valed, kuriteod…) selgitatakse välja ainult jäämäe veepealne osa e. alla 1/3 juhtumitest… Näiteks avastatakse Politsei poolt joobes autojuhte iga päev 10-40… aga TEGELIKULT on joobes juhtijaid  tunduvalt rohkem.

Tõekomisjoni väidetel on kõigi juhtumite taga Kristiina Ojuland. Ojuland ise vaidleb sellele vastu. Hea küll, kui teda seostada Virumaa valetamistega, aga Võrumaa ja Viljandimaa võltsimised? Kas  Arendusjuhtidest tulid ainult 3 sellele (iseseisvalt?) võltsimise võimalusele, kas siis ülejäänud 17-20 arendusjuhti on rumalad või AUSAD ja sellele võimalusele  ei läinud?  

Pigem kaldun uskuma, et selles oli mängus Partei keskkontori karvane käsi (täielikult  või osaliselt), arvestades veel sellega, et avaldatud juhtumid toimusid Eesti erinevates paikades.    

Arvan, et tõekomisjoni tegelikuks eesmärgiks oli – kasutada juhust ja võimalikult summutada avalikkuse ees esilekerkinud/esile kerkida  võivaid võltsimise fakte.

Mida näitas meile Reformierakonna sisevalimistel ilmsiks tulnud pettused?

1.     Parteid koosnevad sõpruskondadest, semudest, tuttavatest. Neil on ühised poliitilised huvid ja tegemised… Kuid see ei  välista nende omavahelist valetamist, vassimist võltsimisi, semule jala tahapanemist… ja seda kõike VÕIMU ja RASVASEMA piruka saamise nimel. Kui oma sõprade-võitluskaaslastega nii tehakse,…siis milliseks valetamiseks-võltsimiseks- seljatagant ründamiseks on parteilased võimelised võõraste (e.RAHVA) vastu tegutsemisel. See ei toimu nii mitte ainult Reformierakonnas, vaid ka teistes Parteides –seda küll erineval määral.

2.     Tuleb nõustuda Ojulandiga (mida kinnitas varem ka Meikar) selles, et Parteis puudub sisedemokraatia. Parteis eksisteerib ainult Partei juhi (Ansipi) arvamus – teised arvamused on väärarvamused.

3.     See, kes pole nõus Partei juhi otsuste-diktaadiga – pagendatakse Partei ääremaadele (sõnaõiguseta liikmeks) või lahkugu Parteist. Partei juht  tegutseb  stalinlike  meetoditega.

4.     Partei Tõekomisjon tegutseb Partei juhi  arvamuse kohaselt, resoluutselt ja ei raiska aega TEGELIKE asjaolude väljaselgitamisega. Tõde pole tähtis, tähtis on Partei ja Partei esimehe maine säilitamine. Pisietturite (e. parteiliikme)  saatus ei loe midagi.  Tõekomisjon ja Partei juhatus tegutsevad KGB „Troika” kohtu põhimõttel.

5.     Valetamine pole parteilasele häbiasi. Partei huvides valetamine ja vassimine on vajalik  asi.

Partei võttiski Ojulandi suhtes kasutusele resoluutsed meetmed. Kolmlahkusid ise erakonnast. Ojulandi nõunik A.Kikas andis Tõekomisjoni valetamise-vassimisepärast Aukohtusse.

Seoses võltsimistega sisevalimistel kerkis ülesse uue juhatuse legitiimsuse küsimus. Reformierakond arutas seda  asja ja leiti, et Kõik on JOKK. Ajakirjandus leidis AINULT ligi 5% võltsimisi ja see arv ei muuda valimistulemusi.

Ajaleht „Õhtuleht” avaldas oma arvamuse antud asjakohta.

Õhtuleht 17.06.2013.a.:”…Vastutus Reformierakonna volikogu sellise otsuse eest on partei esimehe ja peaministri Andrus Ansipi õlul. Mine tea, mida volikogu oleks uue juhatuse valimise kohta otsustanud, kui Ansip poleks seda küsimust nii jõuliselt sidunud enda jätkamisega esimehe kohal.

On selge, et Reformierakond otsustas tavapäraselt pragmaatiliselt. Vahetada esimeest koos kõige selle juurde kuuluva asjaajamisega ja otse enne kohalikke valimisi poleks tõepoolest hea mõte. Kuid on raske mõista, miks on Ansip nii tugevalt uue juhatuse valimise vastu. On siis parem praegune olukord, mil juhatuse ametisolemise õiguspärasus on tugeva kahtluse all, seda nii asetleidnud võltsimiste kui ka mitmete protseduurireeglite rikkumise tõttu juhatuse valimisel?

Kui Reformierakonna tipud väidavad, et uut juhatust pole vaja valida, sest võltsitud e-hääli oli selle valimistel nii vähe, vaid viie protsendi ümber, siis on sellega raske nõustuda. Esiteks – kui palju võltsitud e-hääli oleks sel juhul piisav argument, et korraldada uued valimised? 10 protsenti? 20? Või 50? Kes seda otsustab ja mille alusel?

Teiseks – mitmete juristide hinnangul on Reformierakonna e-hääletus kui selline üldse õigustühine. Juristide liidu presidendi Priidu Pärna sõnul ei reguleeri e-hääletamist MTÜde puhul ükski seadus ja kui selline võimalus kehtestada, peaks see olema kirjas Reformierakonna põhikirjas, kus seda aga pole. Nii on tõsiselt kahtluse all ka juba 2011. aastal valitud Reformierakonna juhatuse eelmise koosseisu legitiimsus ja ka Andrus Ansipi tegevus erakonna juhina.”