Põhiseadus on meie riigi tegevuse alus, mille kohaselt peaksid elama kõik meie riigi institutsioonid ja inimesed. Piltlikult öeldes on Põhiseadus meile justkui Koraan moslemitele - mille rikkujaid karistatakse rangelt - ja kogu moslemi elu PEAB käima kooskülas Koraaniga. Meie Põhisedust peab järgima väga rangelt. Selleks on meie Põhiseadusesse sisse kirjutatud isegi Põhiseaduse täitmise kontrolli institutsioon – ÕIGUSKANTSLER.
Kui Põhiseaduses on mingi ebakõla või Põhiseadus ei ole kooskõlas meie seaduste ja tegeliku elu vajadustega – kui ei vasta - muudetakse Põhiseadust nii, et Põhiseadus vastaks meie tegeliku elu nõudmistega.
Kes siis peaks tagama range Põhiseaduse järgimise ja seaduste kooskõla Põhiseaduse nõudmistega? Eelkõige peaksid Põhiseaduse järgimise tagama meie Riigikogu ja Valitsus, kontroll vastavuse järgimise üle on pandud Õiguskantslerile.
Riigikogu ja Valitsus tegutsevad meil käsikäes ja neid nimetada ühisnimetajaga sobib meil ilmselt sõnaga – VÕIMURID. Arvestades sellega, et Riigikogu ja Valitsust huvitab võim, ei huvita aga Riigi ja Rahva saatus. Kuidas teisiti nimetada aadeteta inimesi – kelle käes on kogu võimutäius, kogu nende eetiline ja moraalne pale on suunatud omale VÕIMU haaramisele, oma võimu- ja isikliku heaolu kindlustamisele.
Võimurite hulgas on ka eetika- ja moraalisugemetega isikuid, kuid nad on suures arvulises vähemuses ning nende head moraalsed mõtted-ideed sumbuvad meie Parteide juhtkondade Võimuiha varju. Võimuiha seetõttu, et koos võimuga kaasneb ka võimalus jagada raha nendele – kellele ise tahad (sealhulgas iseendale).
Mida eeldab Põhiseaduse järgimine? Eelkõige seda, et seadusandja järgib ise Põhiseadust, seadused antakse välja ranges kooskõlas Põhiseadusega ja seda, et kõik (sealhulgas seadusandjad) täidaksid Põhiseaduse alusel väljaantud seadusi.
Kuigi Põhiseaduse järgimise kontroll ja vastavusse viimine on padud Õiguskantsleri kantseleile – ei saa Õiguskantsleri kantselei selle ülesandega hakkama („Milleks meile Õiguskantsleri institutsioon” –TM Sündikaat, http://syndikaat.ee/news.php?uID=4738&lang=est , „Käkkareid lugedes” - http://leopall.blogspot.com/2011/10/kakikeerajaid-lugedes.html ).
Kõige kurvem on see, et SEADUSANDJA (RK ise) ei täida Põhiseadust osas – mis riigikogulastele pole kasulik, ja kui Õiguskantsler palub-nõuab Riigikogult (seadusandjalt) viia asi Põhiseadusega kooskõlla, siis RK IGNOREERIB Õiguskantsleri nõudmisi (samuti nagu on RK KURT ka Rahva arvamuste suhtes. Isegi Riigikohtu otsuste suhtes vaatab Riigikogu ise –mis neile sobib täita (riigilõivu suurus on Põhiseadusega vastuolus) ja mis mitte. Riigikogu leiab, et neil on alati õigus. Seadusandja leiab, et meie Põhisedus on täitmiseks ainult LUMPENILE (e. Rahvale), Riigikogule on Põhiseadus ainult valikuliselt (nende valiku järgi) täitmiseks.
Mille poolest siis meie Põhiseadus pole kooskõlas meie tegeliku elu-oluga?
PS preamblua kohaselt… (Eesti riik), … mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…
Võimurite tegevusest saab aru nii, et neid ei huvita Eesti rahva väljaränne välismaale normaalse elu otsingule ning Võimurid ei tee mitte midagi väljarände takistamiseks, samas ei huvita neid ka meie kultuuri säilimine ja säilitamine.
EV PS prg. 1 kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgema riigivõimu kandjaks on rahvas…
Samas on meie seadused (RK poolt) sätestanud nii, et meie Rahval pole mingit võimu. Kõrgemat Riigivõimu teostavad parteibanded. Riigikogu ja Valitsuse moodustavad Parteid sellega, et NEMAD lubavad – keda nad lubavad valida ja lubatud valikute hulgast otsustavad nemad – Parteid- kes osutub valituks, kes mitte, aga ei otsusta rahvas. Ainult ligi 10% seadusandjast (Riigikogust) saab rahva poolt vajaliku poolthäälte koguse. („Riigikogu ja Valitsuse valivad Parteid” blogist http://leopall.blogspot.com/2010/02/riigikogu-ja-valitsuse-valivad-parteid.html).
PS prg. 15 kohaselt „Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumiste korral kohtusse…” . Samas on Riigikogu teinud ÕIGUSKAITSE nii keeruliseks, et Kohtusse ei saa pöörduda ilma advokaadi abita ja riigilõivud tõstnud nii suureks, et 85% Eesti elanikest ei jätku rahalisi vahendeid pöördumaks kohtusse oma õiguste kaitseks.
Rahval on õigus pöörduda kohtusse, kuid ei saa oma õigusi realiseerida,kuna selleks POLE RAHA. Mis kasu on õigustest, mida ei saa raeliseerida???
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar