Meie jumalakartlik riik.
Meie jumalakartlikus riigis pühitsetakse kõik tähtsamad sündmused jumalakojas – kirikus. Olgu need riigimehed kui suured ateistid tahes – kirikus peavad nad oma tähtsamid riiklikke sündmusi-reliikviaid ikka pühitsema. Ehkki nende sündmsute juures viibivad jumala asemikud, viivad pühitsemist läbi ikka usuteenrid.
Jumalad on pühad, ilmeksimatud, nad on õiglased kõige ja kõigi vastu. Nad on ausad, kaitsevad väeteid kurjade omavoli vastu. Inimesed vaatavad ikka jumalate poole austuse ja aukartusega. Meie arvame ikka, et kui jumal saadab enda asemel asemikud maale – nad on nad sama ausad ja austusväärsed kui jumalad ise.
Kui Jumal andis välja kümme käsku, siis me eeldame, et Jumal ise täidab neid käske samuti. Jumala asemikud leiavad aga, et nende kohta ei kehti miski, isegi meie Põhiseadus mitte, rääkimata sellest, et jumalused täidaksid nende endi vastuvõetud seadusi.
Nii ei kehti jumala asemikele Põhiseadus selle kohta, et jumala asemik ei tohi saada palka ühestki teisestriigiasutusest peale jumala asemiku palga. Õiguskantsler on sellel korduvalt tähelepanu pööranud, kuid Jumala asemikud on kurdid mingi alam-ametniku manitsussõnade peale ja leiavad, et jumala asemikele ei tohi keegi märkusi teha.
Jumala asemikud leiavad, et nende suhtes ei kehti nend endi vastuvõetud töö- ja puhkeaja seadus – see seadus on vastu võetud lumpenitele täitmiseks. Kui Jumalused teiste valijatega ei kohtu öösiti ja puhkepäevadel, siis abikaasa ja lastega kohtuvad nad ikka ning need kulutuse on vaja kompenseerida nii aasta- kui ka ööpäevaringselt. Loomulikult ei kehti Jumala asemikele ka seadus selle kohta, et tööl peab käima ja palka makstakse tööl käimise eest. Piisab mõneminutilisest „tööpäevast”.
Ka Raamatupidamisseadus ei kehti Jumala asemike kohta ja nemad võivad raha saada kulutusi tegemata ning kuluaruandeid esitamata. Peaasi, et Jumala asemikele makstaks nende nimetatud summa ilma seadusega nimetatud kinnipidamisteta.
Üks tähtis Jumala asemik leidis, et ta pidi rahva raha eest töölkäimiseks tanki liisima, kuna tema kodutee oli mõnikord umbes ning mõni metsloomakene võis tavalisse autosse sisse murda.
Jumala asemikuna oleks ta võinud ikka teada, et vastavalt seadusele on tee omanik kohustatud tee puhtana ja korras hoidma. Metsloomakestest oleks pidanud teatama aga kohalikule jahiseltsile, kes oleks autosse-murdjad loomakesed hävitanud.
Jumala asemikud võtsid vastu seaduse elamispinna erastamise kohta, mis andis osale rahvast õiguse erastada oma elamispind, osad jättis sellest õigusest aga ilma. Seda ebaõiglust Jumala asemikud ei tahagi likvideerida, kuigi korrektne oleks see, et seaduseandja oleks huvitatud sellest, et tema poolt väljaantud seadusi ka täidetaks.
Tegelikult pole imestada midagi, sest Jumala asemikud valivad ka ise - milliseid seadusi täita ja milliseid mitte.
Tallinn, 10, 2008.a.
Leonhard Pallon
Eesti Poliitiku - Valitseja kümme käsku
1. Teeni alati tões ja vaimus oma Issandat – Jumalat
Sinu Kauka on Sinu Jumal - teeni teda pühas vaimus truult elu lõpuni.
2. Põhiseadus on püha!
Kohustused rahvale täitmiseks – õigused ja hüved poliitikutele kasutamiseks.
Valitseja - poliitik valib ise, mida Põhiseadusest täita.
3. Toonita kõikjal, et meid (valitsejaid) on valinud rahvas!
Tegelikult valisid valitsejaid mitte rahvas, vaid erakonna – partei juhtkond. Meie oleme Jumalad maapeal.
4. Kasuta tihti julgesti väljendit – teatan täie vastutustundega!
Pole tarvis karta. Poliitik – valitseja nagunii kunagi mitte millegi eest ei vastuta..
5. Korda alati kõigile – ma teenin rahva huve!
See pole tähtis, et rahva huvid ei lange kokku valitseja – poliitiku tasku huvidega.
Rahva teener peab saama üliväärika tasu isanda (rahva) arvelt. Isand ei oska varaga ümber käia, seepärast jagab ja valitseb kõike tema teener.
6. Käi minu sõnade, mitte tegude järgi!
Teisisõnu – usu alati poliitiku - valitseja roosilisi sõnu, mitte nende sündsusetuid, ebamoraalseid ja kahjulikke tegusid.
7. Poliitik – valitseja on ilmeksimatu!
Ta ei kuulu vastutusele võtmisele ja tema teod arutamisele. Teadlased ja rahvas on lollid
8. Ära hoia riigi – rahva raha kokku!
Rahva raha laristamine pole raiskamine vaid valitsejatele lubatud sihipärane kulutamine.
9.Ära karda teisi noomimast eetika või moraali puudumise pärast!
Eestika ja moraalinormid poliitiku – valitseja suhtes ei kehti. Need on lollidele täitmiseks.
10. Kindlusta oma ja ligimeste võimu ja vara
Nii poliitilist kui ka majanduslikku. Selleks on Sulle kõik vahendid lubatud. Mingeid piiranguid pole.
2002.a. L:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar