Uus Valimisseadus. Miks?

Paljud arvavad-loodavad järgmiste Riigikogu valimistega valitud saada uus, targem/asjalikum Riigikogu, kes/mis mühinal paneks Riigi elu edukalt käima. Ka järgmised Riigikogu valimised ei too Riigikokku uut/edukat kvaliteeti, sest Riigikogu Valimisseadus on Parteide poolt koostatud selliselt, et ikka võidavad VANAD Parteid ja uutel-edumeelsetel tulijatel pole Riigikokku asja. Võidab see Partei, kel on rohkem raha ja kes valib parema PR-firma oma Partei ja oma parteikandidaatide promomiseks. Need, keda Parteid esitavad kandidaatidena hääletamiseks – need PEAVAD olema Parteide tagatubade ustavad jüngrid, kes ise mõtlemata täidavad tagatubade käske. Meie Põhiseadust ei huvita – missugustest inimestest koosneb meie Riigikogu. Olgu targad või rumalad, käitugu riigimehelikult või tegutsevad nad kõike oma kasumit arvestades, olgu nad moraalsed või moraalitud, ahned või pillajad…., Peaasi, et PARTEILASED – seda küll kirjutamata Valimisseaduste alusel. Kuna Põhiseadus valitavate kohta midagi ei ütle, siis kehtivad meil Parteide endi poolt kehtestatud KIRJUTAMATA seadused, mida täidetakse palju täpsemalt kui kirjutatud seadusi. Miks on nii, et meie Põhiseaduse järgi tegutsev Riigikogu töö ei ole nii tulemuslik, Riiki ja Rahva elu edasi viiv kui - ennesõjaaegsete Riigikogude töö? Ilmselt on ikkagi tegu Riigikogu koosseisu saadikute kvalitatiivse erinevusega. Riigikogu kvaliteet – selle tarkus ja efektiivne töö oleneb inimestest, kelledest ta koosneb. Missugused inimesed sinna satuvad/valitakse oleneb aga sellest – kes ja kuidas neid valitakse. Valimisseadus peaks selekteerima kandidaatide isikulisi omadusi tulevaste saadikute osas. Pole ju loogiline – kui valimiskriteeriumi ainukeseks nõudeks (küll kirjutamata, kuid KÕIKIDE Parteide nõudeks) on – saadik PEAB eristama kahte värvi (punast ja rohelist) ja hääletama vastavalt Partei tagatoa korraldustele/arvamusele. Arvamuse lihtsamaks mõistmiseks kasutama edaspidi mõistet RIIGIKOGU (RK) nende Riigikogude suhtes, mis tegutsesid ajavahemikus 1918-1940.a. - ja mõistet PARTEIDE ESINDUSKOGU (PE) nende Riigikogude suhtes, mis tegutsevad peale 1990.a. Pealegi on nimetus PARTEIDE ESINDUSKOGU selle tegevusele ja sisule palju vastavam kui Riigikogu. Miks? a) koosnevad ainult erinevate Parteide parteilastest, sest Valimisseadus praktiliselt välistab väljastpoolt parteisid Parteile sobimatute kandidaatide PE liikmeks saamise. b) Parteid lubavad HÄÄLETADA ainult nende poolt ette pandud neile truude parteikandidaatide poolt. c) Lõpliku valiku teevad Parteide tagatoad (alla isikumandaadi saanute hulgas) nende poolt koostatud parteinimekirjade järgi arvestamata HÄÄLETAJATE arvamusega. Seetõttu saavad PE-kogu liikmeks 300-400 hääli saanuid, kuid jäävad välja 2 000 häält saanut. d) Parteide Esinduskogu liikmed esindavad oma PARTEI ja selle liikmete huve, mitte Rahva huve – vastasel korral jääksid nad oma rasvasest pajukist ilma. Miks ma arvan, et Riigikogude töö oli parem, tulemuslikum-efektiivsem kui meie Parteide Esinduskogude töö? 1. Riigikogu töötas praktiliselt ühiskondlikel alustel 2-3 kuud aastas toimusid sessioonid, mille eest tasustati saadikuid meie mõistes tagasihoidlikult. Riigikokku mindi missioonitundest Riiki ja Rahvast teenima. Tasustati tegelikult töötatud tundide eest, polnud puhkuse- ega öötöö tasu. Tasustati sõidupilet sessioonile ja tagasisõiduks. Elamise üür maksti kinni tagasihoidlikul määral elamispinna kasutamise eest. Parteide Esinduskogu töötab professionaalsena, kõrgepalgaliselt 365x24 h aastas ilma puhkuseta. Neile liisitakse autod ja kütust Riigi raha eest, antakse tasuta kasutada arvuti, telefon, rahad majoneesi ostmiseks ja tasutakse igasugused kohtumised – ka ööklubides… Parteide Esinduskokku minnakse Parteidele ja endile elatist-kasumit teenima. 2. Riigikogu. Riik tuli I-st Maailmasõjast ja Vabadussõjast sõjahaavadega. Riiklikku omandit erastada polnud, … 20 aastaga ehitati tööstus-tehased, eksporditi põllumajandustooteid, ehitati kaks kaasaegset keskklassi allveelaeva, meile jäeti 14 tonni kulda… Parteide Esinduskogu. 45 aastat oli kestnud rahuaeg, Riigil oli müüa riiklikud tehased-ettevõtted-põllumajandusettevõtted, kala- ja kaubalaevastik, müüdi metsi ja maid, müüdi riiklik tööstus- ja elamufond, Euroliidust saadi miljardeid Eurosid… Nüüd on kullafond müüdud, Riik sipleb ellujäämise nimel, keskklass puudub ja 50-60 tuhat last elab vaesuse piiril ja alla seda. 3. Riigikogu. Parteid ei elatunud riiklikest toetustest ega võtnud omatahtsi raha riigikassast. Riigikogulased vastutasid oma sõnade ja tegude eest. Parteide Esinduskogud. Parteid on muutunud kasumlikeks äriühinguteks ja elavad AINULT riiklikest eraldistest, kusjuures toetuste summad määravad nad ise endile. Siiani pole kuulda olnud, et mõni Partei või Parteifunktsionäär oleks vastutanud tema poolt Rahvale tekitatud miljoniliste kahjude eest. Parteide Esinduskogu ülalpidamine (vaatamata tehnilisele progressile) on sada-paarsada kallim kui Riigikogu ülalpidamine. 4. Riigikogu. Koosnes eetilistest-moraalsetest inimestest, kelle eetilise ja moraalse palge eest valvasid seadused, valijad ja teised Parteid. Parteide Esinduskogu. Viljeleb hundimoraali, ise ei suuda moraalikoodeksit vastu võtta, kuna teavad ise, et eetilise moraali asemel kasutavad JOKK süsteeme, (sellest ka segased seadused, mis võimaldavad jokkimist). 5. Riigikogu. Võisteldi teiste parteidega, kuid lõpptulemusena tegutseti Riigi ja Rahva hüvanguks. Võeti vastu arusaadavad seadused, mis tõid hüvangut nii meie Riigile kui Rahvale. Parteide Esinduskogu. Peamine on – võitlus teiste Parteidega oma Partei VÕIMU ja Rahva raha jagamise üle – arvestamata Riigi-Rahva hüvanguga. Vastu EI VÕETA seadusi, mis on esitatud VALE Partei e, opositsioonipartei poolt – sõltumata sellest – kui hea ja vajalik see on Riigile. Järeldus? Ehkki küll natuke idealistlik, kuid - Riigikogud olid PALJU odavamad ning töötasid PALJU efektiivsemalt kui praegused PARTEIDE ESINDUSKOGUD! Selle otsustamises on suur osa meie VALIMISSEADUSEL. Enne, kui ei muudeta RK Valimisseadust, ei muutu RK töös miski. Parteid võitlevad VÕIMU ja RAHA pärast, unustades Riigi ja Rahva. Kui tähtis oli RIIGIKOGU koosseis - selle kvalitatiivne koosseis meie SÕJAEELSE PÕHISEADUSE arvates? See on kirjas 1938.a. Põhiseaduse paragrahvides.