Riigikogu Valimisest - 1

Meie kehtiv Põhiseadus ei reguleeri millegagi meie Riigikogu moodustamise seadust ei isikute ega isikute koosluse osas. Kõik jäetaks Valimisseaduse ülesandeks. Iseenesestmõistetavaks peetakse seda, et Riigikogu koosneb Parteidest-parteilastest, kui isegi Põhiseadus seda ei ütle, siis võib väita seda, et praegune RK VALIMISSEADUS on paljus PÕHISEADUSEGGA vastuolus. Näiteks? Põhiseaduse kohaselt on valimised võrdsed ja ühetaolised. - Valimised ei ole ühetaolised ja võrdsed, kui Valimisseadus keelab Valimisliitude osalemise valimistel – Põhiseadus seda ei keela. Valimisseadus seab erisoodustused parteidele/erakondadele, kes on MTÜ-d, kuid samas jätab nende eelistusteta teised MTÜ-d. - Valimistel lüüakse kokku Partei liikmete poolt saadud hääled üle kogu vabariigi, üksikkandidaatide puhul seda ei toimu. - Parteinimekirjade puhul liidestakse üle Eesti erinevates valimisringkondades saadud hääled, üksikisikute puhul sellist liitmist ei toimu. Põhiseaduse kohaselt on Riigikogu valimised proportsionaalsed, aga tegelikkuses? Tegelikkuses on Valimisseaduse kohaselt proportsionaalsed AINULT KUNI Parteide valimisteni, sealt edasi lähevad juba Parteide otsused – Parteide nimekirjad, milles eelistatakse Partei tagatoa arvamust, proportsioone ei arvesta enam keegi. Rääkimata sellest, et proportsioone arvestataks üksikisikute ja parteikandidaatide vahel. Praeguseks on välja kujunenud seisukord, kus Parteid moodustavad RIIGIKOGU – tegelikult PARTEIDE ESINDUSKOGU - oma suva järgi. Ei arvestata Rahva ega Riigi huvisid, peamine on PARTEIDE HUVID!!! Parteide Esindusakogu tegutseb PARTEIDE mitte Riigi-Rahva huvidse. Meie Pühiseadus ei pea tähtsaks - kes ja millised inimesed satuvad Riigikokku. Kas riigikogulased teavad-oskavad ka midagi peale raha vastu võtmise või on nad päris rumalad. Pol oluline. Kui tähtis oli aga RIIGIKOGU koosseis ja Riigi-Rahva huvide kaitsmine vastavalt meie SÕJAEELSE RIIGIKOGU arvates? 1938.a. Põhiseadus leidis, et Riigikogu ei tohi koosneda rumalatest, Riigi ja Rahva tahte-arvamusega mittearvestavatest ahnetest-rumalatest inimestest. Sellepärast määrati ära ka isikute ringi, mis tingimustele pidid nad vastama, et nad pääseksid riigipiruka otsustamise-jagamise juurde. Seda ei jäetud mitte Valimisseaduse otsustada, vaid kirjutati tähtsa küsimusena PÕHISEADUSESSE.