Kommentaar Tiit Madissoni

Raamatule "Minu võitlus" osale, kus ta ütleb, et KOLHOOSE poleks pidanud lammutama. Tundmatu kommentaator "Maalehest" 06.03.2014 20:40 Tiit Madison`l on on 100 ja 1 protsenti õigus. Mul on häbi paljude kommijate pärast, kes ise ei tea nõukaaja maaelust midagi, või olid joodikud, või muidu pooletoobised. Meie koos Madisoniga võitlesime Eesti vabaduse eest, seisime Baltiketis ja toetasime Lauluväljakul lauldes SINI-MUST-VALGET ja arvasime, et maaelu, külad, kolhoosid vajadusel kohendatakse, kaasajastatakse. Kogu põllumajandustoodangu eest saadav kasum jääb vabariiki, mitte Moskvasse. Nõukaaeg andis tööd ca 450 tuhandele inimesele, inimesed elasid jõukamalt kui linnainimesed, kõigis kolhoosides olid: - koolimajad, ( tänasega on suletud üle saja koolimaja) - tasuta med.teenindus, arsti kojuvisiidiga, (tänaseks pole midagi järgi) - kultuurimajad, kinodega, tasuta spordi ja isetegevus ringidega (tänaseks pole midagi järgi, ainult varemed) - kauplused, ( puuduvad paljudes kohtades) - postkontorid, pensionide tasuta kojukandega (tänaseks pole kusagil järgi) - mõnedes suuremates kolhoosides olid juuksurid, rätsepad (tänaseks pole midagi järgi) - elamud, aiad, teed põllud olid korras (tänaseks on 90% ulatuses väga halvas seisukorras) - jne.. Peab olema täis harimatu, analüüsivõimetu, kes ütleb, midagi halvasti Madisoni loo kohta. Ainult rumal õigustab igasugu turgude, maksusüsteemidega seda, meeletut hävitustööd maaelu/inimeste kallal. Mis tänaseks on meie kallist kodumaast on saanud ei osanud me ka kõige hullemas unenäos näha ega karta Muidugi oli turgudega raske ja meie kogemusteta, teadmisteta juhtfiguurid ei suutnud uutes tingimustes orienteeruda. Suurim viga oli, et usuti välisnõustajaid, kes veendunult soovitasid " Meie anname teile kõike vajaliku ja palju kvaliteetsemat ning odavamalt, kui te ise toota suudate. Jah, kõike praegu on, aga mitte odavalt, vaid hirmkallilt, inimestele, kes kõik võisid endale kunagi nõukaajal lubada: - kodu (väga odavate kommunaalmaksudega) - tarbima kokkuhoiuta toiduaineid, elektrit, mootorikütuseid, taksot, teatrit, restorane, reise jne... Võib veendunult tõdeda, et täna elab ca 1 miljon inimest viletsamalt, ebakindlamalt, hirmus hommse ees, kui nõukaajal. Paremini nõukaajas elab ca 150 eestimaalast, kes on ka põhilised kaubanduskettide suurte kärudega külastajatest. NB! Peab kahetsusega lisama, et samamoodi hävitati rumalusest ka Eesti hästitoiminud tööstus ca 200 suurt tehast ca 550-700 tuhande töökohaga, mis on tänaseks sundinud Eestit elama mingilmääral EL abirahadest.