Peale
Eesti okupeerimist NSVL poolt olid küüditamised, II Maailmasõda- mis tunduvalt
vähendasid Eesti elanike arvu. Peale II Maailmasõda toodi Eestisse palju teiste
liiduvabariikide elanikke, kuid põhimassiks jäid ikka eestlased.
Eestis
sündinud lapsed said kasvatuse Eesti Vabariigis sündinud-kasvanud vanematelt.
Need vanemad olid kasvatatud Eesti ja eestluse vaimus. Nad kasvatasid oma lapsi
samuti Eesti ajal omandatud eetilis-moraalsete väärtuste valguses. Kui koolis
kasvatati sotsialismi-kommunismiehitamise vaimus, siis kodudes säilitati ikka
eestluse põhitõdesid: ausust, töökust, kodumaa-armastust…
Koolides
propageeriti-õpetati kommunismiehitaja moraalikoodeksit. Kui jätta välja sõnad –
sotsialism, kommunism, kommunismiehitaja…_- oli tegu kristlike käskudega väga lähedase
eetika-moraalikoodeksiga, mis sobib igati ka kaasaega. Ka õpetajad koolides olid kuni
1970-1980.a.-ni saanud kasvatuse-koolituse Eesti Vabariigi ajal.
Seetõttu
kasvasid meie lapsed peaaegu kuni 1990.a.-ni (taasiseseisvumiseni) põhiliselt
meie eelmise Eesti kasvatuse vaimus
selle kasvatuse saanute käe all. Oli ka palju kõrvalekaldeid ja palju erandeid,
kuid suuremas osas toimis see nõnda.
Nüüd
peale taasiseseisvumist 1990.a. toimusid
tormilised muutused. Võimu juurde pürgisid nii elu edasi viivad kui ka kiiret
(isiklikku) rikastumist ihkavad inimesed,
kelle põhimoraal oli – iga hinnaga – nii õigete kui valedega – haarata võim ja
raha riigis.
Pääseda
võimule oli valetajatel keeleosavatel jutupaunikutel lihtne, sest endised „punased”
väitsid, et nad maskeerusid „punasteks” selleks, et õõnestada kommunismi
seestpoolt – kuigi olid seesmiselt sinimustvalged (nagu Kallas, Laar, Ansip,
Ligi, Lamg… jne.).
Kuna
nad (parteibanded) koos võimuhaaramisega tegid ISE endile ka seadused, mis VÄLISTAVAD
NEILT RAHVA POOLT VÕIMU
äravõtmise (Valimisseadus, Referendumi korraldamine) – tegutsesid nad
julgelt ainult omakasu/oma võimu
kinnistamise eesmärkidel, kartmata Rahva arvamust ja võimalust oma röövlite eemaletõrjumisel.
Tulemuseks
on see, et:
1. Rahvas ei vali, vaid HÄÄLETAB Parteide poolt esitatud
kandidaatide eest (kandidaadid:
Georg Ots, Barak Obama, Angela Merkel,. Andrus ANSIP,
Edgar Savisaar…), VALITUKS OSUTUVAD aga Parteide poolt valitud
Pläralära Leenu ja Toru Jüri, kes Parteide Esinduskogus (RK) hääletavad TEDA VALINUD Parteide käsu järgi… isiklikku
arvamust ja „valijate arvamusr”
arvestamata.
2. Parteid ja Parteide
Esinduskogusse „valitud saadikud” ei
vastuta Eesti riigi-rahva oma lollusega hukatusse saatmise eest.
3. Kuna tegu on kollektiivse vastutusega,
siis puudub parteilastel absoluutselt igasugune
vastutus!
Kuna Parteide Esinduskogusse (RK) pääsenud suli- jokkarid kasutavad
jokk-süsteeme ALATI OMA NAHA
PÄÄSTMISEKS…
See
on ju eeskujuks meie kasvavale põlvele!!! Nii eetilise- kui moraalsust
silma pidades!
ÄRGE LÄHTUGE
SEADUSTEST, VAID VÕIMUST!!!
Õiglus,
Õigus ei tähenda midagi!!
Tähtis
on: VÕIM. VÕIMUHULLUS. SEOSES VÕIMUGA JA
RAHA
JAGAMINE!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar