Vastus H.Sibul´ale saadetud kirjale ja arvamus

Lugupeetav hr Pallon

Põhiseaduse § 62 kohaselt ei ole Riigikogu liige seotud mandaadiga. PS § 64 lõige 2 sätestab ammendavalt Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused. Seetõttu ei ole võimalik seaduses sätestada, et Riigikogu liikme volitused lõpeksid juhul kui ta muudab oma erakondlikku kuuluvust.

Vaba mandaadi põhimõtte kohta võib täiendavalt lugeda Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuande http://www.just.ee/10732 kommentaare PS § 62 kohta.


Lugupidamisega

Arne Koitmäe
Nõunik
Valimiste osakond
Riigikogu Kantselei
6316543

Leonhard Palloni arvamus vastusest.
„PS § 64 lõige 2 sätestab ammendavalt Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused.“
Nii see tõesti on. Ehkki. Peab ütlema, et Valimisseadus eriti ei pea kinni Põhiseaduse sätetest (vaata ka „EKD ja ERL nõudmiste toetuseks“ blogist – leopall.blogspot.com ).
. § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega.
Kas riigivõimu ikka teostab rahvas? Riigikogulaste mandaat pole ju seotud valijatega ja riigikogulane pole vastutav oma valijate ees mitte millegiga. Mis seb siis riigikogulast rahvaga? Kirjas osundatud „Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuande http://www.just.ee/10732“ – sellest saab teada, et riigikogulased ei ole rahva (valijate) esindajad, vaid asendajad. Tsitaat:“... Et põhiseaduse § 62 välistab Riigikogu liikme seotuse mandaadiga, ei ole Riigikogu rahva esindaja selle sõna kitsamas tsiviilõiguslikus tähenduses. Tegu on representatsiooniga laiemas tähenduses, mis erineb tsiviilõiguslikust esindusest eelkõige selle tõttu, et määravaks ei ole mitte esindatava, vaid esindaja tahe. See nn. vaba mandaadi klausel määrab kindlaks, et Riigikogu tegutseb rahva asemel, on oma tegevusperioodi vältel rahva asemikuks.“
Riigikogulase mandaat on tegelikult sõltuv oma partei tagatoast. Põhiseadus peaks olema ammendav. Kust siis Valimisseadusesse võetakse Põhiseadusega vastuolus olevad erakondade/parteide eelistused? Riigikogu koosneb ainult (meie mõistes suur-) parteide liikmetest, väikeparteide ja üksikkandidaatide sattumine Riigikokku on praktiliselt välistatud.
Ei ole valimistel otsustav rahva hääl, kuna ereakonnad/parteid määravad ligi poolte riigikogulaste puhul pääsu Riigikokku oma kandidaatide nimekirja järjekorra alusel, eirates valijate (häälte arvu) arvamust.
Rahvahääletust võib nõuda kasvõi ¾ rahvast, kuid selle läbiviimise võivad keelustada erakonna/partreide juhtkonnad. Rahva nõudmine rahvahääletuse läbiviimiseks ei oma mingit kaalu.
§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Kas valimised on ikka ühetaolised ja otsesed? Erakondi/parteisid toetab Riigikogu (riik) kümnete miljonite kroonidega, Riigikogu valimistel keelustati Valimisliidud, erakonnad/parteid koguvad hääli üle kogu vabariigi kokku, toimuvad häälte ülekandmised, valituks osutumise otsustab parteinimekirja järjekorra koht – mitte valijate häälte arv.
Meil pole kõrgema võimu kandjaks rahvas, vaid rahvas on allutatud parteide diktaadile. Riigikogu on aga parteide võimuvõitluse väli ning elab oma elu rahvast sõltumatult.
Pigem olen tähele pannud, et meil pigem soodustatakse PÕHISEADUSE rikkumist. Nii sai Maret Maripuu sotsiaalministri kohalt lahkumise puhul 300 000 krooni, kuna jättis mitmeks kuuks riigi toetuseta mitu tuhat kõige väetimat, puudega inimest, rikkudes sellega Põhiseaduse § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. ... Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Minu arvates on meil siin tegemist tõlgendamise küsimusega – kes Põhiseadust tõlgendab. Kuna võim on erakondade/parteide käe, siis tõlgendavad nad Põhiseadust nii – nagu neile kasulik on. Kõik teised tõlgendused on valed.