Riigikogulase partei vahetamine

Küsimus Valimiskomisjoni Esimehele
Hr. Heiki Sibul
Kuigi Põhiseadus seda ei sätesta, toimuvad meil parteilised valimised. Miks Riigikogu Valimise seadust ei käsitleta üheselt nii valimistel kui siis, kui valitu hülgab oma valijad?
Riigikogulase valituks osutamise otsustab partei nimekirja järjekord - mitte valijate arvamus . Mille tõttu osutuvad (partei tahtel) Riigikokku valituks 300-400 valijahäält kogunud kandidaati ning Riigikogusse ei pääse sama partei üle 1000 hääle kogunud kandidaati (viimastel Riigikogu valimistel oli mõlemaid üle 30 kandidaadi-valitu. Siin arvestati partei tahet, mitte valijate arvamust.
Kui Riigikogus olles riigikogulane lahkub parteist/vahetab parteid, siis millegi pärast ei kehti parteiliste valimiste printsiip, sest valitud riigikogulane peaks lahkuma Riigikogust, kuna riigikogulane pettis oma partei valijaid – lubades olla oma partei valijate huvide eest väljas, kuid läks teise parteisse, kus ta peab esindama teise partei huvisid-seisukohti.
Nii on lahkunud teda valinud parteist viimase kahe Riigikogu-perioodi jooksul 7-8 riigikogulast. Viimasena neist Tarmo Mänd (kellel polnud isikumandaati). Parteist lahkumisega viisid nad kaasa ka parteile antud hääled. Ometi Riigikogust nad ei lahkunud. Sellest ka küsimused.
1. Kui meil on parteilised valimised, siis parteist lahkumisega peaks riigikogulane lahkuma ka Riigikogust.
2. Kui meil pole parteilised valimised, siis pole mitte millegiga õigustatud parteile antud häälte ülekandmine, parteinimekirja järjekorra arvestamine ja valijate arvamuse eiramine Riigikokku valituks osutumisel.
3. Selline võimalus, et valimistel arvestatakse parteinimekirja järjekorda, parteist lahkumisel aga riigikogulase isiklikku arvamust-tahet – pole loogiline. Tegemist on valija petmisega.
4. Paljude riigikogulaste puhul pole viitamine isikumandaadile ka korrektne, sest me ei tea valija tegelikke mõtteid. Näiteks: minu valimisringkonnas kandideerib sümpaatsest O-parteist ainult kandidaat X, kes on mulle väga ebasümpaatne ning kelle poolt ma kunagi ei hääletaks. Kuna O-partei on minu soov, olen sunnitud X-poolt hääletama, kuna sümpaatne O-partei kandidaat kandideerib teises ringkonnas.
Riigikogu valimistel arvestatakse parteide arvamust (jäjekorra kohta), parteist lahkunud riigikogulase puhul arvetatakse riigikogulase (mitte partei) seisukohta, mitte kummalgi juhul ei arvetata valija arvamust?
Praegune seisukord erinevuses valimistel partei nimekirja arvestamisel ja riigikogulase lahkumisel teda valinud parteist ei jäta muljet demokraatilest valimistest.
Need küsimused huvitavad kindlasti väga paljusid Eesti valijaid, kelle lootusi on petnud senised riigikogulased (ja selline protsess kestab ilmselt ka edaspidi).

"Õhtuleht" seda kirja ei avaldanud.