K E R J U S E D
Jüri tuli harjunud kombel kell kümme hommikul ja võttis sisse oma alatise koha Viru tänava otsas hotelli vastas. Nagu tavaliselt pani ta oma mütsilotu maha ning hakkas ootama möödujate rikkalikke annetusi. Meeldiva kõlinaga kukkusid sendid-kroonid mütsi, rohkem oli siiski paberraha.
Poole tunni pärast tekkis Jüri kõrvale konkurnt – kah kerjus. Tüse, aastat 35-40, prillidega blond habemik. Jüri veel imestas, et mees on kerjamiseks liiga hästi riides, tuleb veel võõrale territooriumile ning kerjab temalt luba küsimata. Kas ta tõesti ei tea, et territooriumid on kerjustel omavahel ära jagatud? Imelikum tundus Jürile see, mis edasi toimus. Tuleb mehe juurde lõunamaise välimusega lipsuga mees, tervitab naabrit –“Hallo, mister Primo!”- ja viskab mehe mütsilotti kokkumurtud paberilehe. Jüri mütsi kukuvad sendid, kroonid ja mõned soome margad. Teise mehe juurde tuleb kikilipsuga härrasmees, tervitab tuttavlikult ja paneb mehe kübarasse jällegi kokkumurtud paberilehe. Poole tunni jooksul kordub naabrimehega nii veel 4 - 5 korda. Jüril hakkas naaberkerjusest hale, et see raha ei saa, ainult paberilipakaid. Iüril endal hakkas tööaeg läbi saama. Ta korjas oma kodinad kokku ja kaastundest otsustas ka naabrimehe juurest läbi minna.
“Kuule naabrimees,” ütles ta, ”ma näen, et Sinu päevateenistus on üpris kasin – ainult mingid paberid. Võta, siin on 120-160 krooni ringis,” ja pani naabrimehe pihku nutsaka paberraha. Naabrimees võttis pakutu tänuga vastu.
Kui Jüri oli läinud, korjas ka naabrimees oma mütsilotu ülesse ning hakkas astuma. Teel luges ta pabersedelite sisu.
Nendel seisis:
Esimesel - meilt ostetud vanaraua eest anname Sulle kümme miljonit USD-d, Teisel – Za prodazu rublei dadim Tebe 8 miljonov baksov. Kolmanda lipakal - EESTI Raudtee müümise eest saad 600 000 USD.
Neljandal- za Nevski katedral dadim 17 000 rublei,
Pole paha - mõtles habemik paksuke ja jätkas rahulolevalt koduteed. Kerjamine tasub ennast igati ära! Peab kordama!
Tallinn, 1996.a.
Leonhard Pallon
VALITSUSE OTSUS
Eesti Vabariigile saabus Taani Kodanikult Afer-Ker-Jus`ilt avaldus Tallinnas Toompea hoonete tagastamiseks kui õigusjärgsele pärijale.
Oma nõudeõiguse tõestamiseks esitas avaldaja surnud kirbu.
Nimelt – see kirp oli teda kolm kuud tagasi Taanis hammustanud. Uurinud kirbu elulugu ja selle kirbu päritolu, selgitas Taanlane Afer-Ker-Jus välja, et selle kirbu esiisa oli 537 põlve tagasi hammustanud Taani ülikut, kellele Toompea mägi sel ajal kuulus. Selle kirbu pojapojapoeg oli sundkorras koos taanlasest ülikuga emigreerunud Eestist Taani. Kirbu oli taanlane sundkorras kaasa võtnud oma riiete hulgas. Selle kirbu järeltulijad-pärijad omakorda elanud Taanis põlvede kaupa kuni viimane neist hammustas Afer-Ker-Jus`t. Taanlane teinud kogemata kirbule haiget ning see heitnud siis hinge loomulikul teel. Nõnda õnnetult surnud Toompea omanikku hammustanud kirbu viimane järelolnud õigusjärgne pärija.
Kuna Afer-Ker-Jus oli viimase Toompea omanikku hammustanud kirbu järeltulija omanik, leiab ta, et Tallinna Toompea kuulub temale kui õigusjärgsele omanikule. Lisaks nõuab Ta üle 500 aasta siiani tasuta ekspluateerimise eest tagasihoidlikult üüritasu 100 miljonit krooni. Vastutasuks lubab taanlane sponsorina heldelt teda edukalt toetanud isamaalisele parteile 10 Taani krooni kuus partei toetamiseks.
Valitsus moodustas 11-liikmelise komisjoni asja tõepärasuse ja õigspärasuse erapooletuks uurimiseks. Komisjoni kuulusid 1 geeniteadlane, 1 putukateadlane, 3 ajaloolast ja 6 tuntud poliitikut.
Moodustatud erapooletu komisjon jõudis järeldusele, et:
-tõenduseks esitatud kirbu laip võis olla Toompead omanud Taani ülikut hammustanud kirbu 537-nda järeltulija laip, millele viitavad esitatud kirbu laiba geenid,
-surnud kirbu esivanem võis elada Eestimaal, esivanem võis hammustada Toompead omanud Taani ülikut,
-surnud kirbu esivanem võis olla sundkorras emigreeritud Taani üliku riiete sees Taani ning selle kirbu 537-s järeltulija võis olla Afer-Ker-Just hammustanud kirp,
-Afer-Ker-Jus oli olnud kirbu omanik.
Erapooletu eksperkomisjon jõudis järeldusele, et Afer-Ker-Jus`i omanikuna õigusjärgsus on tuvastatud, ning otsustas:
1. Tallinnas asuv Toompea mägi koos seal asuvate hoonete ja kommunikatsioonidega tuleb tagastada selle õigusjärgsele omanikule Afer-Ker-Jus`ile.
2. Kuna ca 500 aastat kestnud ekspuateerimise eest üüri tasumiseks puudub raha, leppida ainult 50 miljoni krooni suuruse kompensatsiooniga selle õigusjärgsele omanikule.
3. EV Valitsuste ja Riigikogu asutuste poolt Toompea hoonete kasutamise eest piirduda (vastavalt raskustega saavutatud kokkuleppele õigusjärgse omanikuga) üüriga 5 miljonit krooni aatas.
Tallinnas, 1996.a.
Valitsuse nimel
Leonhard Pallon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar