Riigikontrolli raport - palgad, ostujõud, vaesus... edu?

Riigikontrolör  esitas parlamendile mahuka aastaaruande/raporti Eesti elu-olust. Peaminister ei olnud rahul selle raporti tulemustega ning on ikkagi uhke  Eesti edu üle, ehkki Riigikontroll ei leia seda, et peaks uhke olema.
Tegin lühiväljavõtte raportist osas, mis iseloomustab meie elanike palkasid  ja hindasid. Meie ostujõud ei ole jõudnud veel 2008.a. tasemele, ostujõud on 69% Euroliidu keskmisest; eestlaste palkade tõus jääb alla meie hindade tõusule…    
Kokku elab vaesuses 1/5 Eesti elanikest. «Eesti majanduse ja rahanduse edu ei ole inimesteni veel jõudnud,» tõdes peakontrolör Alar Karis riigikontrolli värsket raportit tutvustades. «Eestlaste jõukus ei ole viimase viie aastaga kasvanud, oleme samal tasemel. Hinnatõusult oleme aga Rumeenia järel teised.»
VÄLJAVÕTE

Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu

ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal 0,9%; 2012.

aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui

sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga

suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.

36. Kui Eesti inimeste ostujõud pole märkimisväärselt keskmise

eurooplase omale järele jõudnud, siis hinnad on siin kasvanud Euroopa

keskmisest tunduvalt kiiremini. Kui kriisieelse ajaga (2007) võrreldes on

eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi vähenenud, siis

hinnatase on pea 7% kasvanud, jõudes 2012. aastal 80%-ni EL 27

keskmisest. Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012

märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas

tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.

37. Statistikaameti hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige

elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes aastaga 11,4% ehk

andes tarbijahinnaindeksi kogutõusust rohkem kui poole. Samuti kallinesid

oluliselt mootorikütused (9%) ja toit ning mittealkohoolsed joogid (3,8%).

38. Kiire hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu

jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ca 4% ning see on Euroopa

Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi. Kui augustis moodustas EL 27

hinnatõus 1,5%, siis Eestis Eurostati andmetel 3,6%. Statistikaameti teatel

alanes hinnakasv aastases võrdluses septembris 2,1%-ni, sh kallinesid

kõige enam eluasemega seotud kulud (8,4%).

39. Ehkki eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes

2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot (bruto), on seda siiski vaid

ca 7% rohkem kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk

on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra.

40. Seejuures on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti

nullinud. Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu

ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal 0,9%; 2012.

aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui

sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga

suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.

41. Eesti miinimumpalga suurus oli perioodil 2008–2011 muutumatu,

püsides 278 euro juures. Aastal 2012 tõsteti miinimumpalka 12 euro võrra … 
Riigikontrolöri  aastaaruanne täies mahus on saadaval lingilt…
http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/ItemId/434/View/Docs/amid/732/language/et-EE/Default.aspx
Üks kommentaar SLÕhtulehest Ansipi kriitikast  Riigikontrolöri poolt parlamendile esitatud aastaaruandele.
Eesti on ametnike riigike. Loodud selleks, et eksisteerida vastavalt mujal kehtestatud mallidele ja normidele. Tehes viimase tarvis kõik hädavajaliku ja veel rohkemgi. Ja suurustades end välisilma ning oma kodanike suhtes kui kõige üllama demokraatia loosungi all esiviisikus marssivast edumudelist.
Eesti on hääbuv kodanikkond, kus olematu lastetoetus ja pension, kus toit pigem viiakse prügimäele või valatakse keemiaga üle kui antakse nälgijale, kus kahte jalga lonkav haigekassa ja esirinnas HIV, kus iive on negatiivne kuid lasteaiakohti ikkagi ei jätku, kus maadvõttev uudisäri on peatänavatele tekkivad second-händ butiigid, kus pole patt varastada hääli valimistel või valetada silmagi pilgutamata prokurörile, kus maksusüsteem ja selle jüngrid hakivad halastamatult ühelt, kodanikule pealesunnitud pank teiselt poolt, kus hinnatase valmistab üllatuse ka muidu elukogenud võõramaalasele, kus elekter - kõige tavalisem "elukaaslane", on tõstetud luksuskaupade riiulisse!!!, kus maaelu väljasuretamisel pole vahendeid kokku hoitud, valitsuse ebapädevus ja mankibiznis aga igapäevaselt vaateaknal.
Väljarändest on haaratud aktiivsem ja elukorraldavam isik ning järjest suurenevas enamuses minnakse ilma tagasituleku plaanideta.. ning koos peredega.
Õigus on riigikontrolöril, kes räägib tuleviku olematusest kuid meie „Suur Statistikapart“, Ansip korrutab sama prääksu kõikidest otstest – olen uhke.
Igal juhul on tänane Eesti hukkumisele määratud ühiskond, mille nö. juhtijad elik "asendamatud" nagu nad suvatsevad end nimetada vaatavad kõike sooja kõhu kõrvalt pealt teadmata sõnade riigimees või vastutus sügavamat tähendust kui seda on kirjapilt.