Uued Parteid?

Uus Partei - 1 Osa rahvast ootab uue Partei sündi. Sellise Partei, mis viiks meie rahva demokraatiale ligemale, lõpetaks eestlaste põgenemise Eestist ja viiks meie riigi- ja majanduselu elu edasi. Partei, mis peaks kinni Põhiseaduses sätestatust – vähemalt Eesti Riigi-Rahva-kultuuri säilimise osas. Sellise Partei loomisest on palju juttu olnud mitmel tasandil ja uutmoodi Partei loomise lubajaid on mitu. Paraku. Senised uue Partei loomise lubajad LUBAVAD asutada tõeliselt demokraatliku, Rahva ja Riigi huvide eest tegutseva Partei – seda kahjuks ei saa öelda ENAMUSE meie Parlamendis - Parteide Esinduskogus (vabandust – meil nimetatakse seda Riigikoguks) kohta. Kui tõesed on need ootused-lootused UUE PARTEI puhul, kas ja kuidas need täituksid? Mis siis uue Partei puhul juhtuks? Eeldame, et moodustatav Partei moodustavad tõesti inimesed, kes tahavad pöörata Eesti demokraatia ja edu teele. Seda ikka tegelikult – mitte ainult sõnades-lubadustes (nagu Respublica puhul). See saab väga raske olema. Ühele Parteile pole see jõukohane. Vanad Parteid EI LOOVUTA VABATAHTLIKULT OMA VÕIMU EGA RIIGI RAHAPAJA JUURES JAGAJANA OSALISENA OLEMIST! Vaatamata suurtele ootustele, ei saavuta uus Partei isegi poolt Riigikogu kohtadest. Ilma suure üleolekuta Riigikogus saavutada uute seaduste vastuvõtmine osutub võimatuks. Uued-demokraatlikud seadused ja seadusemuudatused – MIS VIIVAD meie elu demokraatlikumaks, paremaks – on vaja selleks, et meie elu muutuks seaduslikult seaduste põhiselt paremaks. Uute seaduste vastuvõtmiseks on vaja üle poole poolthääli Riigikogu koosseisust. See tähendab, et (uus – demokraatlik Partei) peaks olema koalitsioonis teise (või enama) Parteide Esinduskogus esinevate TEGELIKKE uuendusi sooviva Parteidega. Meie vanades Parteides on TEGELIKU DEMOKRAATIA, Rahva – Riigi huvide arvestamine-eelistamine – on olematu. Enamus vanu Parteisid soovivad jätkata vana viisi ja mõnuleda jumalustena Rahva turjal. Uuel Parteil/parteilastel Riigi/Rahva huvide esikohale seadmine Parteide Esinduskogus – see on paraku üpris raske. Meie Parteid on endile KOMMUNISMI TOOMPEAL üles ehitanud, Riigi-Rahva olukord neid ei huvita. Praegused Riigikogu Parteid on stagneerunud, tegutsetakse ainult/peamiselt iseendi ja oma Partei huvides, nagu näitas DASA-MSA programmide vastuvõtmise soov – nad ei tea, mis asi on demokraatia, nad alles hakkavad SEDA ÕPPIMA. Ometi väidavad, et meie maa olla väga demokraatlik, sealhulgas VALIMISSEADUS. Tegelikkuses on meil HÄÄLETUS-SEADUS - me saame HÄÄLETADA AINULT Parteide poolt esitatud parteilaste poolt. Kelle poolt Parteid LUBAVAD hääletada – seda otsustavad Parteid. Miks koosneb meie praegune Parteide Esinduskogu hundimoraali viljelevast – Riigi-Rahva huvisid eiravast kooslusest? Sellepärast, et VALIMISSEADUS on selline. Parteid lubavad valida (õigemini – hääletada) – ja Parteid valivad Parteide Esinduskokku isikuid, kes peavad täitma-oskama vaid KAHT asja: olema kuulekas - truu käsutäitja oma Partei tagatoale ja tundma nupu värvi, millele Partei tagatuba käsib vajutada. Uute seaduste vastuvõtmiseks on tarvis saavutada üle poole RK saadikute poolthääli – seega tuleb VEENDA vanameelsete Parteide saadikuid hääletama uuenduste poolt. VÕI teha selline Valimisseadus, mis muudaks Parteide Esinduskoguks. Sellepärast tuleb KÕIGEPEALT MUUTA VALIMISSEADUST! Enne II Maailmasõda koosnes Eesti Riigikogu samuti 101 inimest, Riigikogu käis koos kaks korda aastas (sessioonidel), puudusid ulmelised palgad ja ulmelised hüvitised. EV 1938.a. Põhiseaduse § 60. Riigikogu teostab seaduste vastuvõtmist ja muid ülesandeid Põhiseaduse alusel…. Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust. 1938.a. PS seadis sisse nõuded Riiginõukogu liikmete valimisel, mõned neist nõuetest peaks kehtestama ka uues Valimisseaduses, näiteks -§ 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses. Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta. - Miks need sätted Valimisseadusesse panna? Sest Praeguses Parteide Esinduskogus on riiklikult mõtlevaid riigimehi vähe, paljude suhtes on lugupeetus, väärikus, teadmised ja elukogemused üpris kahtlasel tasemel. Need omadused on aga olulised Parlamendiliikmele. Eesti vajab Riigi Juhti, kes suudaks Riigi valitsejaid mobiliseerima ühtseks tegevuseks, mille eesmärgiks ja tulemuseks oleks Riigi ja Rahva elu edukas edasiviimine. See peab olema tugev isiksus, kes suudaks ühendada erinevad Parteid ühise eemärgi nimel tegutsema. See peaks olema President, Peaminister või mõne Partei tugev JUHT. http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti.html?utm Praeguse Valimisseaduse (mis pole vastavuses praegu kehtiva Põhiseadusega) puudustest ehk edaspidi. Riigikogu elu- ja mõtlemisviisi uueks muutmiseks ei piisa ÜHEST UUEST PARTEIST.